1940. aasta Riigivolikogu valimised toimusid 14. ja 15. juuli 1940. Eesti Vabariigi põhiseadust rikkudes kõrvaldati Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide vastaskandidaadid.^[1]

17. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja korraldas 21. juunil riigipöörde. NSV Liidu survel nimetas president Konstantin Päts ametisse Johannes Varese prosovetliku nukuvalitsuse^[2]. 5. juulil 1940 toimus valitsuse istung, mille otsusega saadeti laiali parlamendi mõlemad kojad ja otsustati kuulutada välja uue Riigivolikogu valimised. Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati 10. juuli ehk kolm ja pool päeva. Kandideerida lubati kõigi erakondade kandidaatidel. 10. juuli hommikul teatati, et kõik kandidaadid peavad 10. juulil kella kaheks päeval esitama oma valimisprogrammi.

14. ja 15. juulil toimus tegelikult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletamine^[1]. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati valmiskomisjonide poolt kõlbmatuiks (kokku 76). Põhilisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Töötava Rahva Liidu programmist või oli provokatiivse sisuga. Kandidaate süüdistati nii kriminaalses kui ka rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus. Samuti ei saanud kõik kandidaadid kokku nõutavat 50 toetusallkirja.

Valimised toimusid kõigis 80 valimisringkonnas, kuigi Riigivolikogu valimise seaduse järgi oleksid ühe kandidaadi esitamisel pidanud valimised ära jääma ja esitatud kandidaat saama Riigivolikogu liikmeks ilma hääletamiseta. Hääletamise läbiviimiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Samal ajal toimusid valimised ka Lätis ja Leedus.

Riigivolikogu valimiste tulemuseks teatati 18. juulil, et valimistest võttis osa 84,1% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 92,9% hääletas Töötava Rahva Liidu poolt. Valituks osutusid 80 Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaati.

Valitud saadikud moodustasid II Riigivolikogu.

• Varese Valitsuse deklaratsioon. "Lääne Elu", 26. juuni 1940, nr 73, lk 1.