Anija vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.

Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Anija valla maa-alast, välja arvatud Aavere küla ja Pillapalu asunduse maa-alad ning Anija asunduse läänepoolse osa maa-ala kuni taludeni nr. A-122 ja A-151, viimased kaasa arvatud; senise Raasiku valla Paasiku küla ja asunduse maa-aladest; senise Peningi valla Kiviloo mõisa järgi oleva Soo-otsa talu ja metsakvartaalide nr. 25, 26, 29, 30 ja 31 maa-aladest; senise Alavere valla Uuearu, Pikva, Arava, Soo-otsa, Jõeääre ja Kuusiku külade ning Alavere ja Pikva asunduste maa-aladest^[1].

1939. aastal kuulusid Anija valla koosseisu: Anija, Aruoja, Härmakosu, Kehra, Kõrve, Lille, Loo, Pirsu, Pirga, Oja, Ülejõe, Lehtmetsa, Vikipalu, Soodla, Partsaare ja Paasiku külad, Kehra alevik, Kehra riigimõis ja Kehra tehased, Kuusiku, Jõeääre, Pikva, Arava, Uuearu, Soo-otsa ja Rasivere külad ja Alavere ja Pikva asundused^[2].

Valla pindala oli 21 988,72 hektarit (219,89 km²), elanikke 3490 (1940).

Vabariigi Valitsuse otsusega 11. aprillist 1940 tunnustati asulaks Anija vallas asuv Kehra alevik ja selle lähem ümbrus^[3].

Esimene vallavanem oli Johannes Kallang. Vald kuulus Riigivolikogu 17. valimisringkonda, kust valiti Jakob Kalle, ning Raasiku põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

Vallas asus Kehra asula.

8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega^[4] valla maa-alal Anija külanõukogu, Kehra külanõukogu ja Pikva külanõukogu.

26. septembril 1950 arvati Anija valla maa-ala Harju rajooni koosseisu.

• Anija mõis