Avanduse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Avanduse külas.^[1]

Vald moodustati senise Avanduse valla maa-alast, välja arvatud Avanduse metsandiku kvartaali nr. 112, Riigi tagavaramaa lit. D, Kaerale nr. 1, Pikane-Käromets nr. 2 ja Jõe nr. 3 talude ning Rohu ja Paasvere mõisade järgi olevate talude Sonda-Mustvee raudtee ääres asuvate heinamaatükkide maa-alad; senise Vao valla Kurtna küla ja Kärsa asunduse maa-aladest.^[2]

Avanduse valda kuulusid: Avanduse küla, Avanduse metsapered, Sirevere, Sootaguse, Padu külad, Lõusa asundus, Rohu küla ja asundus, Kissa küla, Määri küla ja asundus, Simuna alevik, Avanduse ja Orguse asundused, Hirla küla, Võivere asundus, Liivaküla, Kurtna küla, Kärsa asundus, Nadalama küla, Pudivere asundus, Sootiigi külad ja Määri asundus^[3].

Vald kuulus Riigivolikogu 69. valimisringkonda, kust valiti Oskar Köster.

Esimene vallavanem oli Leo Allak, kes 5. aprillil 1939 valiti Virumaa maavolinikuks. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Johannes Silvet. 1. augustil 1940 kinnitati vallavanemaks Paul Koha.

Avanduse valla täitevkomitee 1. esimees Hugo Vettik tapeti metsavendade poolt 6. juulil 1941. aastal, Eesti taasokupeerimise järel 1944. aastal oli valla täitevkomitee esimehed: Hugo Kruhberg, Robert Viitung, Alfred Bender, Paul Rannik ja Ferdinand Lumiste.

Avanduse vallas oli 1945. aastal kolm külanõukogu:

• Simuna külanõukogu, kuhu kuulusid Simuna, Avanduse, Määri, Orguse ja Metsaküla;
• Kurtna külanõukogu, kuhu kuulusid Kurtna, Võivere, Hirla, Kärsa, Nadalama, Pudivere, Liivaküla ja Sootiigi;
• Padu külanõukogu, kuhu kuulusid Padu, Rohu, Kissa, Sirevere ja Sootaguse.

Külanõukogude esimehed olid Simunas – Johannes Klein ja E. Okas, Padus – Richard Veske ja A. Paulberg, Kurtnal – Helmi Vettik (mõrvatud valla täitevkomitee esimehe Hugo Vettiku naine).