10. juuli on Gregoriuse kalendri 191. (liigaastal 192.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. juuni (1901–2099).

• 1632 – Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kes samal ajal sõdis Saksamaal Nürnbergi all, allkirjastas Tartu ülikooli asutamise üriku.^[1]
• 1692 – Tartu lähedal Linseni kõrtsis vahistati viis üliõpilast süüdistatuna toolide, laudade ja akende purukspeksmises ning kõrtsitüdrukuga ebasündsalt käitumises.^[1] Ebasündsalt käitumine tähendab seda, et kõrtsitüdruku jutu järgi oli üks üliõpilane teda jälitanud, tehes talle ka sündsusetu ettepaneku ja pakkudes selle eest raha.^[1] Üliõpilase jutu järgi tahtis ta vaid õlle eest maksta.^[1] Need viis üliõpilast toimetati vahi alla võetuna läbi linna Tartu ülikooli rektori juurde.^[1] Rektor aga pidas sellist avalikku üliõpilaste läbi linna toomist juba piisavaks karistuseks ja lasi nad vabaks.^[1]
• 1919 – Tartu tagavarapataljonis algasid bolševike agitatsiooni mõjul 13. juulini kestnud rahutused, mille likvideerimise käigus hukati sõjakohtu otsusel 21 sõdurit.^[2]
• 1921 – asutati Eesti Tenniseliit.^[3]
• 1927 – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.
• 1931 – loodi Põllutöökoda.^[1]

• 1713 – asutati Kolõvan.
• 1908 – hollandi füüsik Heike Kamerlingh Onnes veeldas esimest korda heeliumit 4,2 Kelvini juures (ligikaudu –269 °C).
• 1925 – moodustati Nõukogude Liidu riiklik uudisteagentuur TASS.^[4]
• 1940 – Prantsusmaa okupeerimata osas astus ametisse Vichy valitsus.^[5]
• 1941 – Poolas toimus Jedwabne pogromm.^[6]
• 1943 – algas USA sissetung Sitsiiliasse.^[7]
• 1973 – Prahas sõitis 22-aastane Olga Hepnarová renditud veoautoga trammipeatuses seisnud inimeste hulka eesmärgiga tappa neist võimalikult paljud. Hukkus kaheksa inimest, kuus inimest sai raskelt vigastada ja kuus kergemalt.^[8]
• 1980 – Läti NSV-d autasustati Oktoobrirevolutsiooni ordeniga.^[9]
• 1991 – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.

 Pikemalt artiklis Sündinud 10. juulil

• 1509 – Johann Calvin, prantsuse usureformaator
• 1830 – Camille Pissarro, prantsuse maalikunstnik
• 1856 – Nikola Tesla, serbia päritolu Ameerika füüsik ja leiutaja
• 1862 – Helene Schjerfbeck, soome maalikunstnik
• 1871 – Marcel Proust, prantsuse kirjanik
• 1883 – Hugo Raudsepp, eesti kirjanik
• 1888 – Giorgio Chirico, itaalia maalikunstnik
• 1892 – Jüri Nuut, eesti matemaatik ja ühiskonnategelane
• 1895 – Carl Orff, saksa helilooja ja muusikapedagoog
• 1903 – John Wyndham, inglise kirjanik
• 1915 – Saul Bellow, kanada kirjanik
• 1920 – Owen Chamberlain, ameerika füüsik, Nobeli auhinna laureaat
• 1925 – Mahathir Mohamad, Malaisia peaminister
• 1936 – Tunne Kelam, eesti ajaloolane ja poliitik
• 1938 – Ain Raitviir, eesti mükoloog
• 1942 – Ronnie James Dio, USA heavy metal '​i laulja
• 1943 – Arthur Ashe, USA tennisist
• 1945 – Sven Kolga, eesti sporditegelane
• 1963 – Andrei Hvostov, eesti ajakirjanik
• 1968 – Hassiba Boulmerka, Alžeeria kergejõustiklane
• 1972 – Urve Palo, eesti majandustegelane ja poliitik
• 1980 – Jessica Simpson, USA laulja

 Pikemalt artiklis Surnud 10. juulil

• 0135 – Hadrianus, Vana-Rooma keiser 117–138
• 1851 – Louis Daguerre, prantsuse kunstnik ja leidur
• 1884 – Paul Morphy, USA maletaja
• 1969 – Bogumił Kobiela, poola näitleja
• 1974 – Aleksander Mälton, eesti näitleja
• 2011 – Roland Petit, prantsuse koreograaf

• Seitsmevennapäev

• Eestis – Saima, Saime, Saimi

• ...