15. mai on Gregoriuse kalendri 135. (liigaastal 136.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. mai (1901–2099).

• 1248 – Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinna linnale Lübecki õiguse, päeva tähistatakse Tallinna päevana.
• 1313 – Liivimaa kodusõda: Läänemaal Voose külas kogunesid Tallinna ja Saare-Lääne piiskopid, Taani Eestimaa asehaldur, Saare-Lääne piiskopkonna vasallid jt, et saata manitsuskiri vaenujalal olevale Riia linnale ja Liivi ordule.^[1]
• 1799 – Tartu ülikooli taastamisettevalmistused: Paul I määras ülikooli maaeraldiseks Toomemäe ja endise Maarja kiriku krundi.^[2]
• 1887 – Suure-Jaanis asutati laulu- ja mänguselts Ilmatar.^[3]
• 1922 – riigivanem Konstantin Päts sõitis suurtükilaeval Lembit esimesele ametlikule visiidile Soome.^[4]
• 1928 – Viljandis asutati spordiselts Sakala.^[5]
• 1934 – siseministri kohusetäitja Johan Müller kinnitas Türi linnapeaks Johan Luukase.
• 1935 – Kopenhaagenis toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti ainsa medali, pronksmedali sai August Neo.^[5]
• 1938 – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki.^[5]
• 1940 – toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kontrollkogunemine ja esinemine Vabariigi Presidendile.
• 1941 – Eesti Vabariigi isikutunnistusi hakati välja vahetama Nõukogude Liidu passide vastu.^[2]
• 1942 – maakonnad (Landkreise), linnad (Städte) ja vallad (Landgemeinden) taastati maa-alaliste korporatsioonidena, loodi maakonnanõunike, raehärrade ja vallanõunike ametikohad.
• 1950 – Nõukogude võim kõrvaldas Tartus asunud Gustav II Adolfi monumendi.
• 1952 – Kuressaare linn nimetati ümber Kingissepa linnaks ja Kuressaare rajoon Kingissepa rajooniks.
• 1981 – Tallinnas toimunud kohtuprotsessil mõisteti Tiit Madisson nõukogudevastase tegevuse eest neljaks aastaks vangilaagrisse ja kaheks aastaks sundasumisele.^[6]
• 1985 – tegevust alustas kirjanike klubi Pegasus.

• 1990 – Tallinnas Toompeal toimus Interliikumise organiseeritud meeleavaldus, mis kasvas üle katseks hõivata Toompea loss.
• 1993 – Viljandis toimus esimene Viljandi Folk Music Festival.

• 1768 – Versailles' lepingu järgi sai alates 1284. aastast Genova vabariigile kuulunud Korsika saar Prantsusmaa süseräänseks osaks.
• 1860 – Tuhande retk: Calatafimi lahingus võitsid Giuseppe Garibaldi "punavestid" Napoli kuningriigi vägesid.
• 1878 – asutati Tokyo börs.
• 1920 – Kaunases toimus Leedu Asutava Kogu esimene istung.
• 1928 – Walt Disney filmis "Plane Crazy" jõudsid esimest korda kinolinale Miki Hiir ja Minnie Hiir.
• 1934 – Läti peaminister Kārlis Ulmanis korraldas riigipöörde ja seadis riigis sisse autoritaarse režiimi.^[7]
• 1935 – avati Moskva metroo.^[8]
• 1940 – teine maailmasõda: Holland kapituleerus Saksamaale.^[9]
• 1940 – Ameerika Ühendriikide keemiakontsern DuPont paiskas niinimetatud N-päeval valitud kauplustes üle riigi müüki Wallace Hume Carothersi välja töötatud nailonsukad.
• 1940 – vennad Richard ja Maurice McDonald avasid USA California osariigis San Bernardinos esimese McDonald'si restorani.
• 1943 – Komintern saadeti laiali.
• 1945 – Sloveenias lõppes kaks päeva kestnud Prevalje lahing – viimane Teise maailmasõja sõjaline konflikt Euroopa pinnal.
• 1955 – Lionel Terray ja Jean Couzy jõudsid esimeste inimestena Makalu tippu.
• 1955 – Viinis kirjutasid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Austria alla Austria riigilepingule, millega taastati täielikult Austria iseseisvus.^[10]
• 1970 – Lõuna-Aafrika Vabariik heideti apartheidipoliitika tõttu Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest välja.^[11]
• 1972 – Ameerika Ühendriigid tagastasid pärast peaaegu 30-aastast okupatsiooni Ryūkyū ja Daitō saare (Okinawa prefektuuri) Jaapanile. Säilitasid aga 14 sõjaväebaasi Okinawal, mis hõlmasid peaaegu viiendiku saarest.
• 1997 – asutati Taiwani elektroonikaettevõte HTC.

 Pikemalt artiklis Sündinud 15. mail

• 1567 – Claudio Monteverdi, itaalia helilooja
• 1773 – Klemens Wenzel Lothar von Metternich, Austria riigikantsler 1821–1848
• 1795 – Adolf Bernhard Max, saksa helilooja ja muusikateadlane
• 1859 – Pierre Curie, prantsuse füüsik
• 1862 – Arthur Schnitzler, Austria kirjanik
• 1864 – Vilhelm Hammershøi, taani maalikunstnik
• 1865 – Albert Verwey, hollandi luuletaja, õpetlane ja kirjandusloolane
• 1891 – Mihhail Bulgakov, vene kirjanik
• 1905 – Voldemar Erm, eesti kunstiteadlane
• 1911 – Jüri Piik, eesti lastekirjanik ja tõlkija
• 1915 – Paul Samuelson, ameerika majandusteadlane
• 1921 – Vello Rummo, eesti lavastaja
• 1929 – Andrew Bertie, Malta ordu suurmeister
• 1929 – Helgi Ridamäe, eesti muusikateadlane
• 1950 – Joel Sang, eesti kirjanduskriitik, luuletaja ja kirjastaja
• 1953 – Mike Oldfield, inglise helilooja ja muusik
• 1954 – Lembit Kurvits, eesti luuletaja
• 1956 – Mirek Topolánek, tšehhi poliitik
• 1956 – Riho Unt, eesti kunstnik
• 1970 – Frank de Boer, hollandi jalgpallur
• 1980 – Kairit Tuhkanen, eesti artist (lauljanimi Niki)

 Pikemalt artiklis Surnud 15. mail

• 1886 – Emily Dickinson, ameerika luuletaja
• 1935 – Kazimir Malevitš, poola päritolu Venemaa maalikunstnik
• 1945 – Richard Känd, eesti omavalitsusametnik
• 2005 – Natalja Gundareva, vene näitleja
• 2012 – Carlos Fuentes, Mehhiko kirjanik

• Rahvusvaheline perepäev
• Tallinna päev

• Eestis – Sofia, Viia, Viiu

• ...