11. jaanuar on Gregoriuse kalendri 11. päev. Juliuse kalendri järgi 29. detsember (1901–2099).

• 1787 – kaotati Tallinna raad.
• 1925 – Eestit külastas Rahvasteliidu delegatsioon eesotsas liidu peasekretäri abi Joseph Avenoliga. Delegatsiooni ülesandeks oli anda üldhinnang Eesti majandusele, otsustamaks, kas olla vahendajaks välislaenu hankimisel. Delegatsioon viibis 20. jaanuarini.
• 1925 – Voldemar Väli võitis Viiburi maadlusturniiri finaalis olümpiavõitja Kustaa Pihlajamäkit.^[1]
• 1935 – Vabariigi Valitsus vabastas Margus Mägi Penuja vallavanema ametist.
• 1940 – Juhan Aavamägi valiti Keila vallavanemaks.
• 1947 – taasavati taastatud Kadrioru tennisehall.^[1]
• 1949 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu kinnitas kultuurimälestusmärkide kaitse põhimääruse. Võimud seda aga ei järginud, vaid jätkasid monumentide purustamist ning raamatukogude ja kunstiteoste hävitamist. Sõjajärgsetel aastatel hävitati ühtekokku 10–12 miljonit raamatut, samuti ajakirju ja ajalehti. Hävitustöö tulemusena oli Eestis 1920–1940 avaldatud kirjavarast hävitatud kolmandik.
• 1988 – EKP Keskkomitee 7. pleenumil vabastati ametist EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan. Tema asemele valiti Indrek Toome.^[2]
• 1992 – Edgar Savisaare valitsuse otsusega kehtestati piima, leiva, või ja juustu müük talongide alusel. Ühele inimesele nähti ette päevas pool liitrit piima, nädalas 1,5 kilogrammi leiba, kuus 400 grammi võid ja kvartalis 500 grammi juustu.^[3]Üleüldine toidukaupade nappus tõi kaasa jätkuva inflatsiooni. Spekulatsiooni ja korruptsiooni tõkestamiseks püüti rakendada abinõusid.
• 1993 – Kaitseliidu uueks ülemaks sai kapten Johannes Kert.
• 1993 – tuhatkond pensionäri kogunes Toompeale, et nõuda valitsuselt elatusraha suurendamist.
• 1994 – vahi alla võeti Otepää Ühispanga endine direktor Valmar Visnapuu, keda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises.
• 1994 – valitsus kinnitas heaks korralduse, mille järgi hakati Paldiskis tegema suuri ümberkorraldusi ning valitsuse esindajaks Paldiskis määrati senine kaitseministeeriumi nõunik Jüri Tikk.
• 1994 – president Lennart Meri kirjutas alla valitsusuuendusele, võttes arvesse üksnes peaministri soove: Toivo Jürgenson sai majandusministriks ja Heiki Kranich rahandusministriks.
• 1999 – avalikuks tehti majandusnäitajad, mille järgi oli majandusraskuste ja Vene kriisi mõjul kasvanud järsult töötute osakaal, registreeritud töötuid arvati olevat ligi 35 000 inimest.

• 1569 – Inglismaal Londoni Saint Pauli katedraali kõrval korraldati kuninganna Elizabeth I eestkostel esimest korda loterii.
• 1571 – Austria aadel saavutas usuvabaduse.
• 1681 – Brandenburg ja Prantsusmaa sõlmisid kaitseliidu.
• 1693 – purskas Etna. Järgnenud maavärin küündis rängalt ka Maltale.
• 1753 – Hispaania kuningas Fernando VI sõlmis lepingu paavst Benedictus XIV-ga.
• 1787 – William Herschel avastas Uraani kaaslased Titania ja Oberoni.
• 1790 – pärast Brabanti revolutsiooni moodustasid Austria Madalmaade provintsid Belgia Ühendriigid. Austria väed vallutasid kogu ala tagasi sama aasta detsembriks.
• 1814 – Kuuenda koalitsiooni sõda: Joachim Murat, kes oli Napoli kuningas, ei toetanud enam Napoleon I-t ning ühines liitlasvägedega.
• 1851 – Taipingi ülestõus: sektijuht Hong Xiuquan kuulutas Hiinas välja Ülima rahu taevase riigi ning nimetas ennast selle taevaseks kuningaks.
• 1919 – Rumeenia annekteeris Transilvaania.
• 1926 – nimetas NLKP Keskkomitee presiidium Nikolai II maa Severnaja Zemljaks ('põhjamaa').
• 1935 – Amelia Earhart lendas esimese naispiloodina üksi Ameerikas Honolulust O'ahu saarel California osariiki.
• 1939 – Araabia Ühendemiraatide valitseja šeik Shakhbout sõlmis Suurbritannia konsortsiumiga emiraadi esimese naftalepingu.
• 1942 – Teine maailmasõda: jaapanlased vallutasid Malaisia pealinna Kuala Lumpuri.
• 1943 – Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia loobusid eksterritoriaalsetest nõudmistest Hiinas.
• 1945 – Kreeka kodusõjas kuulutati välja vaherahu.
• 1946 – Enver Hoxha kuulutas välja Albaania Rahvavabariigi.
• 1949 – endised Saksa riigi ida-alad Oderi-Neiße liinist ida pool läksid Poola võimu alla.
• 1962 – Peruu Andides jäi laviini alla küla, õnnetuses hukkus umbes 3000 inimest.
• 1963 – Valge revolutsioon: Iraani šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī esitas Teheranis toimunud talupoegade rahvuskongressil kuuest punktist koosneva reformikava.
• 1972 – Ida-Pakistanist sai Bangladesh.
• 1975 – Nõukogude Liidust startis mehitatud kosmoselaev, mis pidi kokku saama Maa orbiidile saadetud kosmoselaboriga.
• 1976 – võimult kukutati Ecuadori president Rodriguez Lara.
• 1990 – Vilniusse jõudis Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, 250 000 leedulast osales iseseisvuse pooldajate meeleavaldusel.
• 1993 – toimus ÜRO Julgeolekunõukogu istung, et hoiatada Şaddām Ḩusayni Lahesõja vaherahu tingimuste rikkumise eest.
• 1995 – Colombias kukkus alla reisilennuk DC-9, mille pardal oli 52 inimest. Õnnetuses jäi ellu üks inimene.
• 1996 – Itaalia peaminister Lamberto Dini teatas tagasiastumisest.
• 1996 – Jaapani peaministriks sai Ryutaro Hashimoto.
• 1996 – Peruu sõjakohus mõistis eluks ajaks vangi Ameerika kodakondsusega Lori Berensoni. Teda süüdistati Peruu kommunistliku sissirühmituse kuulumise eest, mis tegutses aastail 1984–1997.
• 1997 – Burundi sõdurid tapsid riigi kirdeosas 126 hutu mässulist.
• 2017 – Hamburgis avati maailma suurim kontserdimaja Elbphilharmonie.

 Pikemalt artiklis Sündinud 11. jaanuaril

• 0347 – Theodosius I, Vana-Rooma keiser
• 1801 – Ludwig Friedrich Kämtz, saksa füüsik ja meteoroloog
• 1902 – Priit Põldroos, eesti näitleja ja lavastaja
• 1906 – Albert Hofmann, Šveitsi keemik
• 1922 – Villem Gross, eesti kirjanik
• 1929 – Dmitri Bruns, eesti arhitekt
• 1931 – Sulev Nõmmik, eesti näitleja ja lavastaja
• 1934 – Jean Chrétien, Kanada poliitik
• 1940 – Andres Tarand, Eesti poliitik ja klimatoloog
• 1952 – Oleg Gross, eesti ettevõtja
• 1954 – Jaak Aaviksoo, Eesti poliitik ja füüsik
• 1960 – Tiina Toomet, eesti loomaarst
• 1974 – Jens Nowotny, saksa jalgpallur
• 1976 – Kaire Vilgats, eesti laulja ja näitleja
• 1977 – Anni Friesinger, saksa kiiruisutaja

 Pikemalt artiklis Surnud 11. jaanuaril

• 844 – Michael I, Bütsantsi keiser
• 1843 – Francis Scott Key, jurist, USA hümni sõnade autor
• 1909 – Karl August Hermann, eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist
• 1923 – Konstantínos I, Kreeka kuningas
• 1928 – Thomas Hardy, inglise kirjanik
• 1940 – Märt Kuivas, eesti loomaarst
• 1941 – Emanuel Lasker, juudi päritolu saksa malemaailmameister
• 1966 – Hannes Kolehmainen, soome pikamaajooksja
• 1979 – Johann Ostrat, Eesti sõjaväelane
• 1980 – Barbara Pym, inglise romaanikirjanik
• 1983 – Nikolai Podgornõi, Nõukogude riigitegelane
• 1983 – Grigori Rošal, vene filmilavastaja ja stsenarist
• 1988 – Isidor Isaac Rabi, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1944
• 1991 – Carl David Anderson, USA füüsik, Nobeli auhind 1936
• 2003 – Mickey Finn, inglise muusik (T. Rex)
• 2005 – Fabrizio Meoni, itaalia mootorrattur
• 2005 – Spencer Dryden, USA trummar
• 2005 – Silvia Jõgever, eesti kunstnik
• 2008 – Edmund Hillary, Uus-Meremaa alpinist
• 2013 – Aaron Swartz, USA programmeerija ja internetiaktivist

• Õigeusu kirikus vaga Theodosius Suure mälestuspäev

• 2007 – kõrgeim õhutemperatuur Moskvas (+8,3 °C)