Saul Bellow
Sünniaeg	10. juuni 1915
Surmaaeg	5. aprill 2005 (89-aastaselt) Brookline (Ameerika Ühendriigid)
Amet	kirjanik, autor
Autasud	Nobeli kirjandusauhind, Pulitzeri ilukirjanduspreemia
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Saul Bellow (sünninimega Solomon Bellows; 10. juuni 1915 Lachine, Québec, Kanada – 5. aprill 2005) oli Kanada päritolu USA kirjanik.

• 1958 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia tegevliikmeks
• 1976 – Nobeli kirjandusauhind
• 1988 – National Medal of Arts
• 1998 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks

• "Püüa päeva". Tõlkinud Enn Soosaar. Loomingu Raamatukogu 1968, nr 11/12; 2. trükk "Eesti Päevalehe raamat" 2007
• "Herzog". Tõlkinud Enn Soosaar. Eesti Raamat 1972
• "Vormiroog apelsiniga" (lühinäidend). Tõlkinud Ilmar Sepp – Kultuur ja Elu 1973, nr 3, lk 46–51
• "Mr. Sammleri planeet". Tõlkinud Enn Soosaar. Loomingu Raamatukogu 1973, nr 8/11; 2. trükk: "Eesti Päevalehe raamat" 2005
• "Vargus". Tõlkinud Enn Soosaar. Loomingu Raamatukogu 1993, nr 3/4
• "Vihmakuningas Henderson". Tõlkinud Vilma Jürisalu, järelsõna: Lembit Liivak. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat, 2000
• "Tõeline". Tõlkinud Lia Rajandi. Varrak 2004
• "Humboldti pärand". Tõlkinud Karin Suursalu, järelsõna: Leena Kurvet-Käosaar. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat, 2006
• "Dekaani detsember". Tõlkinud Lauri Saaber. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat, 2012
• "Augie Marchi seiklused". Tõlkinud Kersti Unt. Sari "20. sajandi klassika", Varrak 2013

Aastal 1986 valmis Saul Bellow' romaani "Püüa päeva" põhjal film "Seize the Day". Filmi peaosa mängis Robin Williams.

• Villem Alttoa, "Saul Bellow" – Looming 1971, nr 11, lk 1702–11
• Enn Soosaar, "Nobeli kirjanduspreemia Saul Bellow'le" – Looming 1977, nr 1, lk 171–173
• Kärt Hellerma, "Sõna on ehituskivi: Saul Bellow ja Albert Camus: esseekatse" (raamat "Vargus") – Hommikuleht 1. märts 1993 ja K. Hellerma raamatus "Kohanenud kirjandus", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006, lk 196–199
• Marvin LaHood, "Saul Bellow' viimane kinnitus" (lühiromaanist The Actual [= "Tõeline"], New York 1997) – Looming 1998, nr 6, lk 957–958
• Gershon Shaked, "Identiteedi vägi: saksa- ja ameerika-juudi kirjandusest". Lühendatult tôlkinud Kalle Kasemaa – Looming 1998, nr 10, lk 1556–68
• Hellar Grabbi, "Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust". Virgela, Tallinn 1999 lk 205–207 ("Bellow, Augie March, Henderson ja Herzog")
• S. M., "Bellow' uus romaan" ("Ravelstein", 2000) – Looming 2000, nr 4, lk 637–638

• "Saul Bellow sai 84-aastaselt isaks" (4. sõnum) – Eesti Päevaleht / Arkaadia 15. jaanuar 2000, lk 7
• Saul Bellow, "Küsimine elu ja kunsti järele" (katked Saul Bellow' Nobeli loengust, 12. detsember 1976), kommenteerinud Toomas Raudam – Eesti Päevaleht / Arkaadia 11. märts 2000, lk 8
• Toomas Raudam, "Saul Bellow'pealuud ja kolbad". Kommentaar: Rein Põder – Eesti Päevaleht / Arkaadia 1. aprill 2000, lk 9
• Vaapo Vaher, "Veidrikud ja neitsi lõbumajas" ("Vihmakuningas Henderson") Maaleht 11. mai 2000, lk 22–23
• Ülo Ennus, "Bellow' kolmeteistkümnes romaan" ("Ravelstein") – Eesti Päevaleht / Arkaadia 6. juuli 2001, lk 16–17
• Kalle Käsper, "Vanadusest väeti Bellow" (lühiromaani "Tõeline" arvustus) – Eesti Päevaleht / Arkaadia 16. aprill 2004, lk 15
• Marko Mägi, Saul Bellow "Tõeline" – Eesti Ekspress 29. aprill 2004, lk B8
• Toomas Raudam, "Ülalt ja alt, näkku- ja möödavaatamisest (ja -lugemisest)" (lühiromaani "Tõeline" arvustus) – Sirp 14. mai 2004, lk 7
• Toomas Raudam, "Surematu Saul Bellow" – Postimees 7. aprill 2005, lk 1 ja 18
• Jaak Urmet, "Suur chicagolane Saul Bellow – muretseja homse päeva pärast" + Enn Soosaar, "Viimasel hetkel enne ukse sulgumist" – Eesti Päevaleht / Arkaadia 8. aprill 2005, lk 15
• Enn Soosaar, "Suurt kirjanikku meenutades" – Sirp 15. aprill 2005, lk 7
• Arvo Uustalu, "New York ja teadlase tsitadell" (romaani "Mr. Sammleri planeet" uustrüki arvustus) – Eesti Päevaleht / Arkaadia 2. detsember 2005, lk 16
• Jaanus Adamson, "Nobelist Saul Bellow küsib surematuse järele" (raamatu "Humboldti pärand" arvustus) – Postimees 29. september 2006, lk 20
• Jüri Talvet, Romaaniülikool: Saul Bellow' "Püüa päeva" – Eesti Päevaleht 30. märts 2007, lk 28

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse