Sitsiilia romaanika on mitmekultuurilises keskaegses Sitsiilia kuningriigis valitsenud kristluse ja islami sulamkultuurile omane arhitektuuri- ja kunstistiil, mis sai alguse 11. sajandil pärast Palermo vallutamist normannide poolt, ja sulandus 13. sajandil, Staufenite valitsusajal gootikasse. Selle ehitusstiili mõjusid on märgata hilisemas Itaalia gooti arhitektuuris isegi väljaspool Sitsiiliat, Apenniini poolsaarel kuni Salernoni.

Üheksa Palermo vanalinna ehitist kuuluvad alates 2015. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse koondnime "Araabia-normanni Palermo" all, samuti Monreale ja Cefalu toomkirikud^[1].

Omapärase sulamkultuuri tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et normannid ei rüüstanud Sitsiiliat pärast vallutamist, vaid asusid seal ülemkihina valitsema. Kohalik rahvastik, sealhulgas käsitöölised ja kunstnikud, oli varasemast ajast kreeka-bütsantsi päritolu ja 9. sajandil lisandusid sinna asunud muslimitest araablased; need oskustöölised jäid paigale ning püstitasid ehitisi ja lõid kunstiteoseid uutele valitsejatele. Normanni kuningad, olgugi kristlased ja paavstile lojaalsed valitsejad, laenasid ja mõtestasid ümber kohalikku kultuuripärandit,^[2] nad võtsid ametisse kreeklastest ja araablastest nõunikke ja ametnikke, pidasid muslimi valitsejate eeskujul idamaist haaremit, leidsid oma valitsejajuhtmõtteid koraanist ja vermisid oma müntidele tekste kreeka ja araabia keeles.

Sitsiilia keskaegsetes ehitismälestistes esinevad kõrvuti Põhja-Euroopa romaanikast, Bütsantsi ja islami arhitektuurist pärit elemendid:

• Põhja-Euroopa romaanikast – osaliselt ehitiste üldkavatis, nagu kolmelööviliste kirikute pikk basilikaalne kuju, Inglismaa ja Prantsusmaa romaanikast pärit keskaegsed ornamendid ja ehisvöödid välisdekooris, nagu siksakfriisid, rullikfriisid jm, romaani kujukapiteelid, ladinakeelsed tekstid.
• Bütsantsist – kuldtaustaga mosaiigid ja Jeesuse, Maarja ja pühakute kujutamine neil bütsantsipärase kaanoni järgi, sakraalehitiste altariruum ja transept (kui see esineb) järgivad bütsantsi tsentraalehitise mudelit, mis on liidetud romaani basilikaalsele pikihoonele, kupleid toetavad viklid või nurgatrompid, antiiksed spolia-sambad ja korintose kapiteelid, punasest porfüürist sambad ja sarkofaagid, kreekakeelsed tekstid.
• islamimaade arhitektuurist – lakoonilised kastitaolised ehitusmahud, seinu liigendavad mitmekordsed petiknišid ja -kaared väikese aknaga keskel, kõrged piklikud ümarad või püstvagudega kuplid nelitisi ja torne kroonimas, idamaised teravkaared arkaadides, värvilisest marmorist ja mosaiikkividest laotud lõputu lindina ristuvad geomeetrilised põimornamendid põrandatel ja seintel, stalaktiitdekoor niššides ja lagedel, ažuursed kivist aknavõred, araabiakeelsed tekstid ja araabia kalligraafia.^[3]

Tarbekunstis kasutatakse palju idamaiseid panustehnikaid, geomeetrilist ornamenti, bütsantsi siidist tekstiile, idamaiseid loomi (lõvid, leopardid, kaamelid jm) jm motiive dekooris.

• Palermo San Cataldo kirik
• San Giovanni dei Lebbrosi kirik (1071)
• San Giovanni degli Eremiti kirik ja ristikäik (1130–1143)
• Palermo toomkirik (1184)
• Sanctissima Trinità della Magione (1191)
• Monreale toomkirik (1172–1176)
• Messina toomkirik (1197)
• Santissima Trinità di Delia
• Santi Pietro e Paolo d'Itala
• Santi Pietro e Paolo d'Agrò
• Catania toomkirik, koor ja apsiid säilinud (1092–1094, ülejäänu barokne ümberehitus)
• Cefalù toomkirik (1131)
• Palermo kuningapalee Normannide palee (tuumehitis araablastelt, normannide-aegne ümberehitus koos lossikabeliga (Cappella Palatina) 1130–1140)
• Castello di Maredolce / Palazzo della Favara (1071)
• Cuba di Palermo palee (1180)
• Uscibene palee (1130 oder 1154)
• La Zisa palee (1165)

• Itri San Michele Angelo kirik, 11. sajand
• Salerno toomkirik (1080–1085)
• Terracina San Cesareo toomkirik
• Chiesa degli Ottimati Reggio di Calabrias

• 
  Araabiakeelse kirjaga Roger II kuldmünt tarì, münditud Palermos
• 
  Neljakeelne panustehnikas hauaplaat, 1149, Museo della Zisa
• 
  Mosaiigid kuningapalee Capella Palatina seinal Palermos
• 
  La Sala di re Ruggero kuningapalees
• 
  San Cataldo apsiidiaken idamaise kivivõrega ja ristikujutisega selle keskel
• 
  Roger II kroonimismantel kuldtikandis lõvide ja kaamelitega ja araabiakeelse kirjaga hidžra aastast 528 (1133–1134), Wieni varakamber
• 
  Valitseja Roger II kujutis Cappella Palatina araabia stiilis laemaalingul
• 
  Tabula Rogeriana, Al-Idrisi joonistatud maakaart Roger II jaoks 1154 (põhjasuund all)

• Sitsiilia emiraat
• Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
• Sitsiilia kuningriik

• A. Fein. The visual culture of Norman Sicily. - Khan Academy
• The Normans in Sicily. - The Wonders of Sicily. The Cities, the Nature, the Architecture - the Passion
• Arabisch-normannische Kunst in Sizilien. - joachimwerner.info. Das Publikationsportfolio von Joachim Werner
• J. Johns. Cultural engineering in Norman Sicily - Apollo. The International Art Magazine. 18 June 2016