See artikkel kõneleb Viru värava eesväravast, mida hüütakse tänapäeval Viru väravaks; algse, hävinud värava kohta loe artiklist Viru värav (ajalooline); Narva värava kohta vaata artiklit Viru värav (Narva).

Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni, ning mida ekslikult peetakse 19. sajandil linna laienemisel lõhutud Viru värava jäänusteks. Viru värava eesvärava säilinud valvetornid asuvad Tallinna vanalinnas Viru tänava, Vana-Viru tänava ja Valli tänava ristmikul Vanalinna asumis. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudest^[1].

Vana-Viru tänava valliväravast pääses linnamüüri idaküljest algsele Narva poole suunduvale teele ning seda väravat kutsuti ka Narva väravaks. Vana-Viru vallivärav lammutati 1842. aastal, värava külgpost on säilinud Vana-Viru tänava maja nr 10 kõrval^[2]

Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk.

Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga^[3]. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus.

Eesvärava põhjapoolse külgmüüriga oli ühenduses 14. sajandil ehitatud Viru värava vesiveski. Eesvärava teisel küljel oli paistiik, kuhu voolas vesi Ülemiste järvest algavast ning Harjuvärava ja Karjavärava veskit läbivast kanalist^[4].

1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsus laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega^[5]. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinna hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad^[6]. Pärast eesväravate lammutamist pikendati Viru tänavat läbi muldkindlustuse kuni Vene turuni ning tänu sellele ühendusteele avati juba 1888. aasta augustis regulaarne hobutrammiliiklus Vana turu ja Kadrioru vahel. 1898. aastal tehti väike juurdeehitus lõunapoolsemale tornile.

Aastatel 1960–1962 lammutati kõik linnamüüriga külgnevad hooned, kuid on restaureeritud 100 m pikkusel lõigul kaitsekäik.

Viru värava eesväravaid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks ning 2003. aasta Tallinna vanalinna päevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need välja nn antiikkatusekividega.

Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärgina.

• Harju värav ja Harju värava eesväravad
• Suur Rannavärav ja Suure Rannavärava eesvärav
• Väike Rannavärav
• Tallinna linnamüür
• Tallinna tornistik

• Mudel vanast Viruväravast. Vaba Maa, 9. juuli 1936, nr 152, lk 1.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viru värava eesvärav