Vilno sõjakool (kuni 1910 Vilno Jalaväe Junkrukool; vene keeles Виленское военное училище) oli aastatel 1864–1917 tegutsenud Venemaa Keisririigi sõjaväeline õppeasutus, mis andis militaarharidust jalaväe allohvitseridele ja nooremohvitseridele.

Sõjakoolid Vilnos ja Moskvas asutati 29. oktoobril 1864 keiser Aleksander II käsul. Vilno sõjakool hakkas tööle Aleksandri kadetikorpuse varasemates ruumides, vastavalt sõjakooli vajadustele neid laiendati.

Algul oli sõjakoolis 200 junkrukohta, 1874. aastal suurendati õppekohtade arv 300-ni. Õppetöö toimus nooremas ja vanemas astmes.

1901. aastal reorganiseeriti kool kolmeaastase õppeajaga kooliks ning koolilõpetajad said alamporutšiku auastme. Aastail 1904–1905 suurendati sõjakooli õppurite arvu 400-ni, kes olid jagatud 4 roodu. 1906. aastal võimaldati kooli astuda ka podporutšikutel ja praporštšikel, kes olid ülendatud sellele auastmele isikliku vapruse eest sõjategevuses.

Pärast Esimese maailmasõja algust hakkasid koolis toimuma neljakuulised kiirendatud kursused ja kooli isikkoosseis suurendati 500-lt kuni 900 junkruni. Sõjategevuse käigus evakueeriti sõjakool 1915. aastal Poltavasse, ametlikult lõpetas kool tegevuse 2. jaanuaril 1918.

• Виленское пехотное юнкерское военное училище
• Vilniuse sõjakooli rinnamärkidest leedu keeles,inglise keeles