Rootsi krooni kontrolli all olnud Euroopas asunud piirkondade kohta vaata artiklit Rootsi dominioonid

Rootsi kolooniad koosnesid viiest asumaast, millest neli olid väga lühiajalised. Kolooniad asusid Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.

Kahte esimest, Uus-Rootsit ja Cabo Corsot, juhtisid kompaniid, millel oli kuningilikul tasemel kinnitatud monopol ehk eraettevõtted, millel oli nn privileegikiri. Asundused olid peamiselt suunatud kaubandusele ning vaid Uus-Rootsi oli katse rajada õiget kolooniat, mille fookus oli seal elamisel. Kariibi meres asuv Saint-Barthélemy saar on ainus koloonia, mis oli Rootsi võimu all pikemat aega – 94 aastat. Teised asumaad olid rootslaste omad oluliselt lühemat aega: Uus-Rootsi 17 aastat, kaubajaam Cabo Corso 11 aastat, Guadeloupe'i saar vaid 14 kuud ja Porto Novo faktooria alla aasta.

Ei ole kindel, kas need lühiajalised asundused, v.a Saint-Barthélemy, tekitasid sellist sissetulekut, mis ületas nende rajamise ning teiste riikidega tekkinud konfliktidega seotud kulutusi. Seega on raske öelda, kas asumaad tõid Rootsi jaoks kaasa tõelist kasumit või mingeid eeliseid.

Endised Rootsi kolooniad Aafrikas:

• Rootsi Kullarannik (1650–1663; kaotati Taanile ja Hollandile). Sealhulgas Cabo Corso (1649–1663), mis koosnes järgmistest asundustest:

  Fort Apollonia, tänapäeval Beyin Ghanas: 1655–1657;

  Fort Christiansborg (Osu loss)/Fort Frederiksborg, mis sai pealinnaks, tänapäeval Osu Ghanas: 1652–1658;

  Fort Batenstein, tänapäeval Butre Ghanas: 1649–1656;

  Fort Witsen, tänapäeval Takoradi Ghanas: 1653–1658;

  Carolusborg: aprill 1650 – jaanuar/veebruar 1658, 10. detsember 1660 – 22. aprill 1663.

Endised Rootsi kolooniad Ameerikas:

• Guadeloupe (1813–1814; tagastati Prantsusmaale);
• Saint-Barthélemy (1784–1878; müüdi Prantsusmaale);
• Uus-Rootsi (1638–1655; kaotati Hollandile);
• Tobago (1733; asustamisüritus, mille kohalikud nurjasid).

Vaata ka: Uus-Rootsi

Aastad 1638–1655: Delaware'i jõel asunud koloonia, mis loodi Uus-Rootsi Kompanii (Nya Sverigekompaniet, ka Lõunakompanii ehk Söderkompaniet või Nova Suecia-kompaniet) poolt tänapäeva Ameerika Ühendriikide Delaware'i, New Jersey, Pennsylvania ja Marylandi osariigi aladele. Piirkonnas elasid irokeesi susquehannock'i (või minqua) rahvas ja algonkini lenape rahvas. Koloonia kaotati Hollandile.

Vaata ka: Cabo Corso

1650–1658 ja 1660–1663: Rootsi Aafrika-kompanii (ehk Guinea-kompanii) ostetud asumaa tänapäeva Ghana territooriumil Guinea lahe ääres Lääne-Aafrikas. Kompanii ostis antud ala Fetu kuninga käest aastal 1650. Piirkonnas elas ashanti fante (või fanti) rahvas, kes kuulus Efutu (või Fetu) kuningriiki. Territoorium kaotati 1658. aastal Taanile ja 1663. aastal Hollandile. Asumaa koosnes peamiselt Carolusborgi kastellist.

Vaata ka: Rootsi Saint-Barthélemy

1785–1878: Saint-Barthélemy oli asumaa, mis nii enne kui ka pärast Rootsi aega kuulus Prantsusmaale. Aastast 2007 on Saint-Barthélemy Prantsusmaa omaette ülemerepiirkond (eralduti Guadeloupe'ist). Aastal 1785 müüsid prantslased saare Rootsile ning see müüdi neile tagasi peaaegu sajand hiljem, aastal 1878. Aastani 1805 valitseti saart koostöös Rootsi Lääne-India Kompaniiga.

Vaata ka: Rootsi Guadeloupe

1813–1814: Prantsusmaa koloniaalvalduseks olnud Guadeloupe'i saar läks Suurbritannia okupatsiooni ajal ajutiselt 14 kuuks Rootsi kätte. Saar anti kuningas Karl XIII kätte kui kompensatsiooni Rootsi osalemise eest Napoleon I vastases liidus Napoleoni sõdade lõpufaasis. Lühiajaline saare ülevõtmine oli siiski vaid vormiline – kogu selle 14 kuu jooksul juhtis saart jätkuvalt edasi briti kuberner.^[1] 1814. aasta Pariisi rahuga läks saar tagasi Prantsusmaale ning Suurbritannia kompenseeris selle Rootsile nn Guadeloupe'i fondi näol.

1733: Rootsi proovis saada tugipunkti Indias ning seetõttu läks Rootsi Ida-India Kompanii Porto Novosse, mis tänapäeval kannab nime Parangipettai. Kompanii alustas faktooria ehitamist, kuid neid ründasid prantslased ja britid, kes faktooria ka hävitasid.

• Kolonialism
• Rootsi orjakaubandus
• Taani kolooniad

• Sten Carlsson, Jerker Rosén, Gunvor Grenholm jt. "Den svenska historien", Stockholm 1966–1968.
• Peter Englund. "Ofredsår", Stockholm 1993, ISBN 91-7486-067-4.
• Alf Henrikson. "Svensk historia", Stockholm 1966, ISBN 91-0-010551-1.
• Nationalencyklopedin
• Nordisk Familjebok
• Otto Sjögren. "Sveriges historia", Malmö 1938.
• Carl Georg Starbäck & Per Olof Bäckström. "Berättelser ur den svenska historien", Stockholm 1885–1886.
• "Svensk Uppslagsbok", Malmö 1947–1955.
• Alf Åberg. "Vår svenska historia", Lund 1978, ISBN 91-27-00783-9.

• Anna Larsdotter, Hans Norman. När Sverige skulle bli kolonialmakt. Populär Historia, 14.03.2001.

• Mémoire St Barth | History of St Barts island. Allikaid Saint-Barthélemy saare ajaloost: orjapidamine, orjakaubandus jpm.