Paul Carlblom (23. veebruar / 7. märts 1803 Noarootsi – 28. mai / 9. juuni 1872) oli Eesti vaimulik.

Hariduse sai koduõpetaja käe all. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1820–1824. Aastal 1825 oli koduõpetaja Vecpiebalgas ning aastatel 1826–1828 Viljandis Leopold von Holsti erakasvatusasutuses õpetaja. Ordineeriti 18. märtsil / 30. märtsil 1828 õpetajaks.

Oli aastal 1828 (introdutseeriti 25. märtsil / 6. aprillil) vikaarõpetaja ja aastatel 1828–1842 (introdutseeriti 27. mail / 8. juunil 1828) õpetaja Härgmäe koguduses, oli aastatel 1840–1842 Valga praostkonna vaimulik koolirevident. Oli aastatel 1842–1872 Tarvastu Peetri koguduse õpetaja, olles veel aastatel 1854–1872 Viljandi praostkonna praost.

Carlblom oli aastal 1834 kaastööline perikoopide väljatöötamise komitees, aastal 1854 oli ta eestikeelse lauluraamatu revisjonikomisjoni kaastööline. Aastatel 1844–1866 oli ta Liivimaa Konsistooriumi assessor. 1. juunist / 13. juunist 1864 – 24. juunini / 6. juulini 1865 oli ta Liivimaa kindralsuperintendendi kohusetäitja.

• 1856 Kullatud rinnarist
• 1860 Püha Stanislavi orden 3. klass

Tema isa Gustav Carlblom ja vanaisa Jonas Laurentii Carlblom olid Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetajad, teine vanaisa Joachim Heinrich Dahl oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja, vanavanaisa Andreas Hollming oli Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja, onu Johannes Carlblom vanem oli Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja. Tema vend Peter Carlblom oli Risti koguduse õpetaja, vend Friedrich Carlblom oli Viljandi Pauluse koguduse õpetaja, vend Johannes Carlblom oli Noarootsi Püha Katariina koguduse õpetaja, venna Peteri poeg Wilhelm Gustav Johann Carlblom oli Alatskivi ja Kodavere Mihkli koguduse õpetaja. Tema poeg Oskar Emil Carlblom oli Häädemeeste ja Tahkuranna koguduse õpetaja^[1].