Osteoloogia ehk luuõpetus on anatoomia ja meditsiini ning zooloogia, antropoloogia, paleoantropoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia haru, mis uurib luid ja luustikke (skeletisüsteeme) ning luukude.

Osteoloogia eriteadlasi ja luuhaiguste arste nimetatakse osteoloogideks.

Osteoloogia põhilised meetodid on osteomeetria ja osteoskoopia.

Osteoloogia harud on:

• üldosteoloogia
• eriosteoloogia
• võrdlev osteoloogia
• ealine osteoloogia

Eristatakse ka loomaosteoloogiat ja inimese osteoloogiat.

Anatoomia õppimist alustatakse traditsiooniliselt osteoloogiast.

Luude järgi saab organisme mingil määral rekonstrueerida. Nii saab rekonstrueerida väljasurnud loomi ning kohtumeditsiinis identifitseerida inimesi luustiku järgi.

Luu järgi saab määrata, millisesse taksonisse kuuluva organismi oma see on. Samuti on võimalik määrata vanust, sugu, geograafilist päritolu ja haigusi. Eriti hästi on meetodid selleks välja töötatud inimese puhul (skeletimorfoloogia).

Meditsiinis tegeleb osteoloogia (ortopeedia ja endokrinoloogia piiril) ka luude füsioloogiaga (nende ainevahetusega) ning luude haigustega. Sellega tegeleb kõige suurem osa osteolooge.

• British Association for Biological Archeology and Osteoarcheology
• Dachverband Osteologie
• Deutsche Gesellschaft für Osteologie
• Osteologiska föreningen

• Osteologie

• Osteoarheoloogia

• Intervjuu kohtuarheoloog Peter Pieteriga