Arheoloogia
Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku[1].
Muistised on rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal, välja arvatud kirjalikud allikad, mis kuuluvad filoloogia, epigraafika ja numismaatika valdkonda[1].
Muistiseid õpitakse tundma arheoloogilistel väljakaevamistel. Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse üksikasjalikult läbi kultuurkiht. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned.
Eriti tähtis on arheoloogia esiajaloo uurimises.
Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks.
Sõna "arheoloogia" tähistas algselt, näiteks Thukydidesel, minevikuõpetust[1].
Eestis on arheoloogiapärandi kaitse reguleeritud Muinsuskaitseseadusega[2]. 2022. aasta seisuga oli kaitse alla võetud 6716 arheoloogiamälestist[3].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]_(FindID_713824).jpg)
Arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid[1]. Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19. sajandil; tollal jaotati muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.
Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti juhtimisel 1871. aastast alates.
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
-
13. saj tugimüür, Nieuwezijds Kolk Amsterdamis -
Kultuurikihid Augsburgis -
Inkade kultuurist -
Kromanjoonlase levik ligikaudu 30 tuhat aastat tagasi -
Lihvimissooned Prantsusmaal -
Lihvimissooned Hajdebys Gotlandil -
Jiskairumoko, Puno, Peruu -
Mungo – kuivanud järv Austraalias -
Teodoliidi kasutamine Pompeis Itaalias -
Sutton Hoo leiukoha laeva koopia -
.jpg)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Arheoloogia mõisteid
- Arheoloogilised kultuurid
- Arheoloogilised Välitööd Eestis (ajakiri)
- Eesti Arheoloogide Liit
- Klassikaline arheoloogia
- Marksistlik arheoloogia
- Osteoloogia
- Paleoliitikum
- Paleoantropoloogia
- Postprotsessuaalne arheoloogia
- Protsessuaalne arheoloogia
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 57
- ↑ Muinsuskaitseseadus, Riigi Teataja
- ↑ 10.06.2022, Heiki Valk, Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta?, sirp.ee
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- arheoloogia ajakiri AVE ehk Arheoloogilised Välitööd Eestis ISSN 406-3972
- arheoloogia ajakiri Estonian Journal of Archaeology ISSN 1736-7484 ja ISSN 1406-2933
- arheoloogia ajakiri Tutulus. Eesti Arheoloogia Aastakiri ISSN 2228-3331
- Arheoloogia terminibaas Sõnaveebis
- Arheoloogiliste uuringute teostaja: Arheoloogiakeskus MTÜ
- Arheoloogiliste uuringute teostaja: Arheox OÜ
- Arheoloogiliste uuringute teostaja: MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG
- Arheoloogiliste uuringute teostaja: SA Osiliana
- Muinsuskaitseameti koduleht
- Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
- Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktoriõpe
- Tartu Ülikooli arheoloogia osakond
- What Is Archaeology?, Owen Jarus, 28. March 2014, Live Science
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arheoloogia |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arheoloogia |
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
