See artikkel räägib Savoia hertsoginnast, hellenite kuninga abikaasa kohta vaata artiklit Anne-Marie.

Anne Marie, Savoia hertsoginna ja Sardiinia kuninganna (27. august 1669 St Cloud' mõis – 26. august 1728 Torino, Savoia hertsogkond) oli Orléansi hertsogi Philippe I ja Henrietta Anne'i tütar.

10. aprillil 1684 abiellus Anne Marie Versailles's Savoia hertsog Vittorio Amedeoga (hilisem Sardiinia kuningas). Abielu sõlmiti kirja teel. Anne Marie sõitis oma abikaasa juurde ja 6. mail 1684 korraldati Savoia pealinnas Torinos teine pulmapidu, seekord mõlema abikaasa kohalolekul.

Sellest abielust sündisid

• Maria Adelaïde (1685–1712), Louis XV ema
• Maria Ana (1687–1690)
• Maria Luisa Gabriella (1688–1714)
• surnult sündinud tütar (1691)
• surnult sündinud poeg (1697)
• Vittorio Amedeo Giovanni Felipe (1699–1715), Piemonte prints
• Carlo Emanuele III (1701–1773), Savoia hertsog ja Sardiinia kuningas
• Emanuele Philiberto (1705–1705), Chablais' hertsog

1713 tehti Vittorio Amedeo Utrechti rahu tulemusena Sitsiilia kuningaks teenete eest Hispaania pärilussõjas. Seetõttu muutus abikaasade tiitel: neid hakati majesteetideks kutsuma. 1720 pidi ta Sitsiilia vahetama märksa vähem tähtsa Sardiinia kuningriigi vastu. Sitsiilia läks Saksa-Rooma keisrile Karl VI-le.

Kaks aastat pärast Marie Anne surma loobus Vittorio Emanuele Sardiinia troonist oma poja kasuks. Kaks aastat hiljem Vittorio Emanuele suri, jõudes vahepeal morganaatiliselt abielluda.

Aastatel 1714–1720 oli Anne Marie jakobiitide Inglismaa trooninõudleja James Stuarti pärija. Ta sai pärijaks 1. augustil 1714 pärast oma vanema õe Anne'i surma (Anne elas üle kõik oma lapsed), kuid ta lakkas olemast pärija 31. detsembril 1720, kui sündis Stuarti poeg Charles Stuart.

Charles Stuartil polnud seaduslikke pärijaid ja sellepärast läks Inglismaa trooni taotlemise õigus pärast Stuarti surma Anne Marie järglastele. Siiski ei taotlenud ükski Anne Marie järglane reaalselt Inglismaa trooni.