Laine Randjärv
Laine Randjärv (2015)
Tartu abilinnapea
Ametiaeg 2002 – 23. september 2004
Eelnev	Hannes Astok
Järgnev	Georg Aher
Tartu linnapea
Ametiaeg 23. september 2004 – 31. märts 2007
Eelnev	Andrus Ansip
Järgnev	Urmas Kruuse
Eesti kultuuriminister
Ametiaeg 5. aprill 2007 – 6. aprill 2011
Eelnev	Raivo Palmaru
Järgnev	Rein Lang
Riigikogu I aseesimees
Ametiaeg 4. aprill 2011 – 23. märts 2015
Eelnev	Keit Pentus-Rosimannus
Järgnev	Helir-Valdor Seeder
Isikuandmed
Sünniaeg	30. juuli 1964 (60-aastane) Moskva
Erakond	Eesti Reformierakond (2002–2022)

Laine Randjärv (sündinud 30. juulil 1964 Moskvas,^[1] aastatel 1985–2011 Laine Jänes) on Eesti poliitik, koorijuht, muusikapedagoog ja kirjastaja. Alates 2020. aastast tegutseb ka coach '​ina (ACC, EBS).

Ta on olnud Tartu linnapea (2004–2007) ja Eesti kultuuriminister (2007–2011).

Randjärv on olnud Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige. Aastail 2011–2015 oli ta Riigikogu aseesimees.^[2]

Ta oli 13. augustist 2002 kuni 11. jaanuarini 2022 Eesti Reformierakonna liige.^[3]

Alates 2022. aasta 1. oktoobrist on ta SA Sünnitusmajade Fondi juhatuse liige.

• 1980 lõpetas Tartu 10. Keskkooli 9. klassi;
• 1983 lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli koorijuhtimise ja muusikapedagoogika erialal cum laude.
• 1989 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise ja muusikaõpetaja erialal^[4] cum laude. Diplomitöö: "Roland Laasmäe ja Tartu meeskoor "Gaudeamus"". Juhendaja professor Kuno Areng. TRK koorijuhtimise kateeder (EMTA), Tallinn, 1989)
• 1996 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuri muusika alal. Magistritöö teema: "Kooriliteratuuri õpetamise probleeme Eesti keskastme muusikakoolides". Juhendasid dotsent Toomas Siitan ja professor Kuno Areng. EMTA, Tallinn, 1996)

Randjärv õppis Tartu Ülikooli doktorantuuris ajaloo erialal. 9. mail 2013 läks ta kaitsma Tartu Ülikoolis doktoritööd "Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980 Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe epistolaarse pärandi põhjal" (juhendajad professor Aadu Must (TÜ) ja emeriitprofessor Kuno Areng (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), oponendid prof dr Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja dr Simo Mikkonen (Jyväskylä Ülikool)). Töö jäi kaitsmata ning TÜ sisekontrolli aruanne näitab, et Randjärve doktoritöö kaitsmise protsessis rikuti protseduurireegleid ja head akadeemilist tava. Lõpuks otsustati, et Randjärv ei pea oma tööd ümber tegema, vaid võib seda lihtsalt uuesti kaitsta.^[5]

• 1985. aastast töötas Tartus Elleri nimelises Muusikakoolis kooriliteratuuri õpetaja ja kontsertmeistrina;
• 1992–1998 tegutses Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonnas kultuuriteenistuse peaspetsialistina;
• 1994–1997 – Tartu Õpetajate Seminaris kooritöö metoodika, kooriliteratuuri ja kooridirigeerimise õppejõud;
• 1997–1998 – Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali asutaja ja esimene juhataja;
• 1998–2002 – Vanemuise kontserdimaja esimene direktor;^[6]
• 2002–2020 - vt poliitiline karjäär;
• 2020. aastast juhtimis-coach (Executive Coach, ACC, ICF).

Poliitikasse siirdus Laine Jänes suvel 2002, mil ta kandideeris kohalike omavalitsuste valimistel ning sai Tartu abilinnapeaks Andrus Ansipi juhitud Tartu linnavalitsuses. 23. septembrist 2004 valiti ta Tartu linnapeaks.

Kevadel 2007, pärast riigikogu valimisi peaministriks saanult tegi Ansip Jänesele ettepaneku asuda kultuuriministri ametikohale.^[7]

16. oktoobril 2005 toimunud kohalike omavalitsuste valimistel juhtis Jänes Reformierakonna Tartus taas võidule, kogudes ise 4025 häält, mis oli üle Eesti 3. tulemus, suurim väljaspool Tallinna ja suurim Reformierakonnas. Valimistel saadi kokku 11 243 tartlase toetus ning sellega sai Reformierakond Tartu linnavolikogus 19 kohta.^[8] Reformierakond jäi suurimaks jõuks Tartu linnavolikogus ja jätkas koalitsioonis Keskerakonnaga.^[9]

2005–2007 oli Laine Jänes Läänemere Linnade Liit (UBC) asepresidendiks.

2007 kandideeris Laine Jänes riigikogu valimistel. Ta kogus 9303 häält ning sai XI Riigikogu koosseisu liikmeks. Tema kogutud häältesaak oli paremuselt kolmas, kohe pärast Andrus Ansipit ja Edgar Savisaart.^[10]

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 ametis olnud Andrus Ansipi teises valitsuses oli ta kultuuriminister. Tema asendusliige Riigikogus oli Helmer Jõgi.^[11]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Randjärve nime all^[12] Tartu linna piirkonnas ning valiti XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2011–2015 oli Laine Randjärv Riigikogu I aseesimees.

2015. aastal kandideeris Randjärv Riigikogu valimistel Harjumaa/Raplamaa piirkonnas]] ning valiti XIII Riigikogu koosseisu. 2015. aprillikuust kuni 2016. aasta novembrini oli ta Riigikogu kultuurikomisjoni esimees. Pärast Reformierakonna opositsiooni langemist 2016. aasta sügisel jätkas Randjärv tööd kultuurikomisjoni aseesimehena.

2009 kandideeris ta Euroopa Parlamendi valimistel ning sama aasta sügisel ka kohalike omavalitsuste valimistel Põhja-Tallinna valimisringkonnas ja 2013 aastal Tallinnas Lasnamäe piirkonnas. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kogus Randjärv 718 häält.^[13]

Laine Randjärv on olnud mitme esinduskogu liige. Aastail 2011 ja 2014 oli ta Balti Assamblee president ning 2011–2015 Riigikogu Eesti Balti Assamblee parlamendidelegatsiooni president.

14. septembril 2018 valis SA Eesti Kontserdi nõukogu Randjärve ühehäälselt juhatuse liikme kohale, ent lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Põhjused olid erinevad.^[14]

Riigikogust lahkus Randjärv 2019. aasta veebruaris. Sama aasta 12. veebruaril valis Viimsi vallavolikogu ta Viimsi vallavanemaks. Aasta lõpul, 3. detsembril 2019, teatas Randjärv oma otsusest vallavanema kohalt tagasi astuda, viidates erinevatele väärtustele juhtimistasandil.^[15]

28. jaanuaril 2020 teatas Randjärv oma otsusest tegevpoliitikast lõplikult lahkuda.^[16] Laine Randjärv lahkus Eesti Reformierakonnast 11. jaanuaril 2022.

Alates 2020. aastast tegutseb Laine Randjärv personaalse arengu coach '​ina. Ta on saanud Executive Coach '​i AoEC diplomi Estonian Business Schoolis ning täiendanud end ACC tasemeni.

1. oktoobrist 2022 on Randjärv SA Sünnitusmajade Fondi tegevjuht.

• 1989 – Tarmeko kammerkoori asutaja ja dirigent;
• 2004–2017 –Tartu meeskoori Akadeemiline Emajõgi abidirigent;
• 2012–2015 – Tallinna Jaani koguduse segakoori dirigent;
• 2015 – Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTKK) juures tegutseva meeskoori Akadeemiline Meeste Lauluselts asutaja ja dirigent;
• 2023 – Tallinna Rotary Klubi Segakoori dirigent.

• 1997 – VIII koolinoorte laulupeo segakooride üldjuht;

Ta on juhatanud Tartu laulupidu (2004), vaimulikke laulupidusid (2005 ja 2010), öölaulupidusid (2008 ja 2013) ning seisnud kooride ees maakondlikel laulupidudel.

Laine asutas 2020. aastal oma kirjastuse Kvart ning andis 2021. aasta novembris välja esimese raamatu – "Põhjamaa päikese kullas#, mis räägib Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe rollist Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980.

Raamat oli 2021. aasta Eesti Kooriühingu Galal üks Aasta Teo auhinna nominente.^[17]

• "Sillad üle piiride". Koorijuhi Tuudur Vettiku kirjavahetused abikaasa Lonni Paigaline-Vettikuga aastatel 1955–1956 ja oma õpilase Roland Laasmäega aastatel 1959–1975" ISBN 9789949925278, kirjastus SE&JS, 2012, Tallinn (autor);
• "Põhjamaa päikese kullas" Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980. ISBN 9789916964415, kirjastus Kvart, 2021, Tallinn (autor).

• "Rahva eesel. Asinus vulgi. Mitme rahva mõistujutt", ISBN 9789949902750, kirjastus SE&JS, 2010 (idee autor, koostaja);
• Anton Hansen Tammsaare "Naine ja mees. Inimene ja tahtmine. Mõtted", ISBN 9789949910168, kirjastus SE&JS, 2011 (koostaja);
• Eino Tamberg "Peeglitrikid. Mõtted ja luule" , ISBN 9789949925209, kirjastus SE&JS, 2012 (kaaskoostaja);
• Käbi Laretei "Okas ja Käbi. Armastus. Tuneesia" ISBN 9789949925230, kirjastus SE&JS, 2012 (raamatu idee autor, koostaja);
• Margaret Thatcher. "Kõned ja intervjuud. Valik", ISBN 9789949940165, kirjastus SE&JS, 2013 (idee autor, koostaja);
• Laine Randjärv "Euroopa. Väärtused. Euroopast eurooplasele" ISBN 9789949954711, kirjastus SE&JS, 2014 (koostaja);
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla eided otsivad tarkuse teri" ISBN 9789949954797, kirjastus SE&JS, 2015, (koostaja);
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla mehed künnavad tarkuse vagusid", ISBN 9789949966547, kirjastus SE&JS, 2015, (koostaja);
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla loomad teritavad tarkusehambaid" ISBN 9789949966578, kirjastus SE&JS, 2016, (koostaja);
• Laine Randjärv ja Ave Nahkur. Vanasõnade kogumik "Meie küla rahvas ehitab tarkuse riiki" ISBN 9789949984442, kirjastus SE&JS, 2016, (koostaja);
• Ülo Erik "Ühed ERIKlised metsalood" ISBN 9789949883035, kirjastaja Agentuur Neli OÜ, 2018; (toimetaja ja väljaandja);
• "Nekrut läheb sõtta". Kustas Riedebachi päevikud (1897–1917) ISBN 9789949889907, Agentuur Neli OÜ 2019 – (toimetaja ja väljaandja).
• Mart Erik "Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus" ISBN 978-9916-9644-0-8, kirjastus Kvart, 2022 (toimetaja ja väljaandja).

• 2002 – Naiskvintett Lady Harmonists (loodud 1992) CD-plaat "Ikka veel...".

• 2007 – Hispaania Kuningriigi teenetemärk
• 2008 – Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurrist
• 2012 – Jüriöö Täht
• 2013 – Jüriöö Suurtäht
• 2015 – Armeenia Parlamendi Aumedal^[18]

Tema isa on insener, tehnikateaduste kandidaat, geodeet ja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv.

Laine oli 22 aastat abielus insener Viljar Jänesega (sündinud 1964), neil on kaks täiskasvanud tütart. Abielu lahutati 2010. aastal.^[12]

2022. aastast on tema elukaaslane Mart Erik.^[viide?]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Laine Randjärv

• Koduleht
• Biograafia ESBL-is
• Laine Randjärv Eesti Teadusinfosüsteemis
• Intervjuu Anna-Maria Veidemann-Makkole. Ajakiri Tiiu, 3.05.2023
• Intervjuu personaalse arengu treeneri Laine Randjärvega. ÕHTU, Kanal2, 3. veebruar 2022
• Kärt Anvelt intervjuu. Laine Randjärv: praegu on erakordselt hea aeg poliitikas mitte olla. LP, 31. detsember 2021
• Laine Randjärv: Kuidas pensionit koguda. / Postimees.ee 9. juuni 2020
• Toomas Sildam. Suur intervjuu. Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna, seisan teelahkmel. ERR, 28. jaanuar 2020
• Koorijuht Laine Randjärv: laulupidude traditsiooni väljasuremise oht on reaalne / TV3, Seitsmesed uudised 21. märts 2018
• Jüri Saar. Intervjuu Laine Randjärvega. Koorijuhitöö enam ei toida / Postimees.ee 19. märts 2018
• Laine Randjärv: Olen hingelt jäänud koorijuhiks / Juune Holvandus, Eesti Kirik, 20. veebruar 2013
• Sissevaade Laine Jänese kultuuripoliitikasse / Postimees.ee, 11. juuni 2009
• Laine Jänes: klaver põõsast välja! Kultuur ei pankrotistu kunagi / Postimees.ee, 3. märts 2009
• Laine Jänes: Muuseum mäletab tulevikku / Postimees.ee 2. märts 2006
• Laine, Jänes ja Laine Jänes / Piret Kooli, ajakiri Naised, 2. mai 2008
• Jänes: Tallinna võim pettis Linnateatrit topelt / Erik Rand, Eesti Päevaleht, 3. detsember 2008
• Persooniintervjuu Kuku Raadio saates "Kukul külas", 6. veebruar 2005, 1. osa, 2. osa