Eesti Kontsert
| Asutatud | 1941 |
|---|---|
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti, Peterburi Jaani kirik |
| Juht | Kertu Orro |
| Veebileht | Koduleht |
SA Eesti Kontsert (lühend: EK) on aastal 1941[1] Tallinnas asutatud riigietendusasutus.[2][3]
EK missioon on nende kodulehe järgi Eesti Kontserdi missioon on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema publikuni.
Eesti Kontserdi direktorina tegutses 1989–1993 Oleg Sapožnin, 1999–2009 Aivar Mäe, 2009–2010 Marko Lõhmus (kohusetäitjana) ning 2010–2019 Jüri Leiten. Alates 2019. aastast juhib Eesti Kontsert Kertu Orro.
Aastas korraldab Eesti Kontsert ligemale 1300 kontserti nii Eestis kui välismaal. Nendest ligemale 300 on koolikontserdid.[4]
Sihtasutuse hallata on Estonia kontserdisaal, Vanemuise kontserdimaja, Pärnu Kontserdimaja, Jõhvi kontserdimaja ja Peterburi Jaani kiriku kontserdisaal.
EK annab välja kaks korda aastas ilmuvat muusikaajakirja Aplaus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Asutamisest 1941. aastal kuni aastani 1989 kandis EK nime Eesti NSV Riiklik Filharmoonia,[2][3] aastatel 1989 – 1997 kontserdiorganisatsioon „Eesti Kontsert“.
Eesti NSV Riikliku Filharmoonia põhikirja järgi oli tegu „iseseisva loov-kunstilise organisatsiooniga, mis korraldab sümfoonilisi, kammermuusikalisi, solistide kontserte, segakoorilisi ja estraadikunsti ettekandeid, esijoones Tallinnas, aga ka teistes Eesti NSV linnades ja maakeskustes, teostab laialdast muusikakultuurilist arendamistööd, hangib uut repertuaari Filharmoonia kavatäitjaile ning hoolitseb muusika-kontserdilise tegevuse kunstilise taseme tõstmise eest“.[5]
Aastatel 1946–1949 tegutses Eesti NSV Riiklik Filharmoonia, Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kunstide Valitsuse ja 1953. aastast Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kunstide Peavalitsuse alluvuses.
Eesti NSV Riiklik Filharmoonia juures tegutsesid: Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoor, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kammerkoor, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia džässorkester Vana Toomas, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkester, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia keelpillikvartett, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia tantsustuudio, Vanalinna Stuudio, Hortus Musicus ja ansambel Laine.
Eestis NSV Riikliku Filharmoonia juures tegutses ka 1951. aastal loodud estraadiosakond, mille poolt korraldatud üritustel esinesid muuhulgas Voldemar Panso ja Helmut Vaag ning Sulev Nõmmik ja Ervin Abel, Eino Baskin ja Jüri Järvet ja ka Georg Ots[6] ja 1963. aastal avatud estraadistuudio, kus alustasid Vello Orumets, Katrin Karisma, Lii Tedre, Mare Garšnek, Tiina Talvik (Tiina Linna), Toivo Nikopensius, Boris Lehtlaan, Enn Eesmaa, Marju Kuut, Erich Krieger, Mare Väljataga, Merle Lilje, Krista Grinbergs, Reet Linna jt.
Suur osa Eesti estraadimuusikuid kuulus Eesti NSV Riikliku Filharmoonia juurde, ent osa oli ka teatrite, Eesti Televisiooni või Eesti Raadio koosseisus. Kontsertide organiseerimisega tegelesid riiklikud kontsertagentuurid, nagu Eesti Riiklik Filharmoonia ja artisti esinemist teises liiduvabariigis vahendas Sovkontsert ja välismaal Goskontsert.
Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kaudu korraldati ka eesti artistide ja „vokaal-instrumentaalansamblite“: Apelsin, Fix, Magnetic Band, Vitamiin, Radar, Mahavok ja Ruja ning Jaak Joala, Tõnis Mägi, Gunnar Graps, Anne Veski jt. kontserte NSV Liidus. Esimesena hakkas mängima 1970. aastatel Venemaal ja mujalgi Nõukogude Liidus Apelsin.[7]
Eesti NSV Riikliku Filharmoonia direktor oli aastatel 1944–1951 Paul Varandi, Tiit Koldits,[8] 1981–1993 Oleg Sapožnin. Esimene direktor 1941. aastal oli Paul Karp.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 24. juuni 1941. a. määrus nr. 1229 «Eesti NSV Riikliku Filharmoonia põhikirja kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1941, nr. 64, art. 1028)
- ↑ 2,0 2,1 https://web.archive.org/web/20130511183258/http://www.concert.ee/tutvustus-ajalugu (vaadatud 27.02.2013)
- ↑ 3,0 3,1 EE 12. köide, 2003: 62.
- ↑ "Eesti Kontsert koduleht" https://eestikontsert.ee/meist/organisatsioonist/. https://eestikontsert.ee/meist/organisatsioonist/. 2. oktoober 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2018. Vaadatud 2. oktoobril 2023.
((netiviide)): vigane väärtus:|script-title=: missing prefix (juhend); välislink kohas|originaalpealkiri=ja|teised= - ↑ Eesti suurim kontserdikorraldaja saab kaheksakümneseks, kultuur.postimees.ee, 4. veebruar 2021
- ↑ Estraadiosakond loodi 60 aastat tagasi raha pärast, epl.delfi.ee, 13.02.2001
- ↑ Aimar Ventsel, Eesti estraadi invasioon ja Nõukogude kultuuritööstus, www.vikerkaar.ee, Juuli, 2021
- ↑ Tiit Koldits, epl.delfi.ee, 22.08.1997
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Meedias
- "Eesti Kontsert: püsiva töölepingu kaotus pole Mustonenile leebe karistus" ERR, 4. november 2018
- Eesti Kontert jõudis peale karsket aastat kasumisse, Õhtuleht, 7. mai 2019
- Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi «Aadama passioon» etendub Rooma Ooperis, Postimees, 14. veebruar 2023
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
