Havanna
hispaania Ciudad de La Habana
Havanna lipp Havanna vapp
Pindala: 728 km²
Elanikke: 2 141 652 (2010)[1]
Koordinaadid: 23° 8′ N, 82° 22′ W

Havanna on Kuuba pealinn. Asub Kuuba saare põhjarannikul. Moodustab Havanna provintsi.

Havanna vanalinn ja kindlustused
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Kuuba
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	IV, V
Viited	204
Piirkond*	Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon
Nimekirja arvatud	1982 (6. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Linn on asutatud 1515. aastal hispaania konkistadooride poolt Diego Velázquez de Cuéllari juhtimisel. Linnal on olnud huvitav ja uhkustäratav ajalugu. Algselt oli linn üsna väike kaubateede ristumispunkt, ent 16. sajandi lõpus ehitati sinna korralikud kindlustused ning kaubavahetus Kuuba saare ja emamaa (Hispaania) vahel hakkas järjest elavnema. See aga kiirendas meeletult linna arengut. Linna arenguga kaasnes aga ka suurendatud röövlite huvi tema vastu. Nii oli linn pidevalt piraatide ja prantsuse korsaaride rünnakute ohvriks. 1592. aastal sai Havanna linnaõigused ning koos sellega tugevdati oluliselt kindlustusi, mis lõpuks peatasid piraatide rünnakud.

17. sajandi keskel tabas linna surmav epideemia, mille tõttu vähenes linna rahvaarv kolmandiku võrra. Siiski linna õitseng jätkus ning 18. sajandi keskel oli see suuruselt kolmas linn Ameerikas. Sellest suuremad olid ainult Lima ja México, sellele jäid suuruselt alla isegi Boston ja New York. Hispaania kuningas kutsus linna isegi „väravaks uude maailma“. Seitsmeaastase sõja käigus vallutasid britid linna, ent vähem kui aasta pärast vahetasid nad Pariisi rahuga Kuuba Florida vastu Hispaaniaga. Pärast linna tagasisaamist muutsid hispaanlased selle kõige paremini kindlustatud linnaks Ameerikas. Havanna laevameistrid olid erakordselt tragid ning ehitasid isegi oma aja suurima laeva, mis küll Trafalgari lahingus põhja läks.

19. sajandi alguses oli Havanna kiirelt arenev ja moodne linn, mis sai tuntuks isegi kui Antillide Pariis. Kuuba oli viies riik maailmas, mis sai oma raudtee. 20. sajandil okupeeris USA Kuuba. USA võimu all arenes Havanna veel suurema kiirusega. Linn sai peagi üheks suurimaks turismiobjektiks ameeriklastele ning köitis maffia tähelepanu. 1930. aastatel sai Havanna peamiselt kasiinodest ja turismindusest isegi suuremat tulu kui Las Vegase linn. Pärast Kuuba revolutsiooniga kaasnenud USA embargot aga linna areng lakkas. Linn kannatas suurte majandusraskuste all, mis muutusid hullemaks pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Praegu on Havanna väga halvas seisus lagunev linn, millel ei ole piisavalt raha, et vanu kultuuriväärtusi kaitsta.

Vanalinn La Habana Vieja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ametlikult on Havanna pealinna õigustes provints, mis koosneb 15 omavalitsusest (municipios):

• Havanna Ülikool