Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil. Heli tekitatakse lüües spetsiaalse nuia, pulga või muu vahendiga. Heli võib tekitada ka sõrmede, käe, rusika või jalaga lüües või koputades, kuid ka raputades, kõigutades, nöörist tõmmates, kraapides, hõõrudes, puhudes jne. Tehniliselt keerulisemate löökpillide puhul kasutatakse heli tekitamise juhtimiseks klaviatuuri.

Heliallika järgi jagatakse löökpillid:

• membraanpillideks, mille heli tekib lüües vastu pinguletõmmatud nahast või muust materjalist membraani
• korpuspillideks, mille heli tekib vastu instrumendi korpust lüües

Veel liigitatakse löökpillid helikõrguse või selle puudumise põhjal:

• kindla helikõrgusega löökpillid
• ebamäärase helikõrgusega löökpillid

Sõna "löökpill" tõi tõlkelaenuna (saksa Schlaginstrument) eesti keelde heliloojast keeleteadlane Karl August Hermann, kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor.^[1] Sõna "löökpill" võttis Hermann kasutusele 1886. aastal^[2], kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "avamäng", "metsasarv", "tiibklaver" jm.^[1]

• Korpuspillid
• Löökpillide loend
• Membraanpillid
• Muusikainstrumentide alfabeetiline loend
• Muusikainstrumentide süstemaatiline loend