Kursi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Komtuurkond asus endise Mõhu muinasmaakonna kaguosas ja Jogentagana loodeosas. Võimalik, et Kursi komtuurkond loodi 1343. aastal, sest sellest ajast on teada esimene komtuur, seega võib see olla seotud ka Jüriöö ülestõusu ja ordu plaanidega Põhja-Eesti enda kätte saamiseks. Komtuurkond oli pindalalt üks väiksemaid orduvaldusi ja komtuur polnud kunagi kuigi oluline orduametnik.

Komtuurkonnast idas oli Viljandi komtuurkond, põhjas kuni 15. sajandi lõpuni Põltsamaa foogtkond, seejärel liideti see Viljandiga. Läänes piirnes Kursi Tartu piiskopkonnaga.

Komtuurkonda juhtis komtuur, kellel oli selles kõrgeim kohtu-, haldus- ja sõjaline võim. Halduslikult jagunes see ordu- ja vasallimõisateks, mis tegelesid maksude ja kohaliku kohtumõistmisega. Kiriklikult kuulus see Tartu piiskopi diötseesi ja jagunes kihelkondade vahel.

Kursi komtuurkond suutis oma väiksusele ja tähtsusetusele vaatamata üle elada Liivi ordu sisesed muudatused ja mitmete olulisemategi valduste likvideerimised. Seda tõenäoliselt seetõttu, et ordul oli vaja piirkonda, kuhu saaks erru saata mõnel kõrgemal positsioonil mingil põhjusel kõlbmatuks muutunud käsknikku.

Kursi komtuurkonna ala langes Vene vägede kätte Liivi sõja alguses, tõenäoliselt 1558. aasta sügisel. Siis kaotas oma ameti viimane Kursi komtuur, kelle nime pole küll teada, kuid kes on leidnud mainimist Johannes Renneri kroonikas.

• Kursi komtuur
• Kursi ordulinnus