Asukoht Austrias

Karawankid või Karavankad või Karavankid (sloveeni: Karavanke; saksa: Karawanken) on Lõuna-Lubjakivialpide mäestik Sloveenia (lõunas) ja Austria (põhjas) vahelisel piiril. Kogupikkusega 120 km ida-lääne suunas on Karawankide ahelik üks pikimaid mäestikke Euroopas. Seda läbivad olulised kaubateed ja sellel on suur turismitähtsus. Geograafiliselt ja geoloogiliselt on see jaotatud kõrgemateks Lääne-Karawankideks ja madalamateks Ida-Karawankideks. Selle läbib Periadriaatiline murrang, mis eraldab Apulia laama Euraasia laamast.

Karawankid moodustavad Karni Alpide jätku Slizza ojast idas Austria, Sloveenia ja Itaalia kolmikpunkti lähedal Arnoldsteinis. Neid piiravad Drava org (Rosental/Rož) põhjas ja Sava org lõunas, eraldades selle Julia Alpidest. Idas külgnevad need Kamnik–Savinja Alpide ja Pohorje mäestikuga.

Arvukad mäekurud olulistel kaubateedel ületavad mäestiku, nagu Wurzen (Koreno), Loibl (Ljubelj) või Seeberg (Jezero), mida on kasutatud juba esiajast. Tänapäeval kulgeb Austria Karawanken Autobahn (A11) Villachist Karawankide maanteetunnelisse, mis läbib Lääne-Karawankid, ühendades selle Jesenices Sloveenia A2 maanteega. Paralleelne raudteeliin ületab mäestiku läbi Karawankide raudteetunneli.

Karawankid on populaarne alpinismiala koos arvukate mägihüttidega. Paljud tipud pakuvad head vaadet Klagenfurdi nõkku (Austria poolel) ja Ljubljana nõkku (Sloveenia poolel). Austria pool põhjas on kivine ja sajune, samas Sloveenia pool on vähem järsk, kaetud kuusemetsade ja madalate põõsasmändidega madalamal ning rohuga kõrgemal.

Karawankid asustati juba kiviajal, millele osutavad eriti Potočka koopa leiud. Rooma aegadel kujutasid need Noricumi provintsi ja hiljem slaavi Karantaania vürstkonna lõunapiiri. Vanaaja geograaf Ptolemaios on maininud Karwankas mägesid u 150. aastal. See nimi pärineb tõenäoliselt keldi karvist ("hirv"), mis on säilinud Košuta ("emahirv") massiivis.

11. sajandi esimesest poolest moodustasid Karawankid Kärnteni hertsogkonna ja Kraini margi (lõunas) vahelise piiri. Pärast Kraini hertsogkonnaks ülendamist 1364. aastal said mõlemad maad Sise-Austria osaks ja olid Habsburgide monarhia kroonimaad 1526. aastast kuni Esimese maailmasõjani. Karawankide põhjanõlva on ajalooliselt asustanud kärnteni sloveenid, sellegipoolest otsustas Kärnteni plebistsiit 1920. aasta oktoobris, et mäehari on Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigi (hiljem Jugoslaavia) vaheline piir; ainult Jezersko läks Kärntenilt Jugoslaaviale.

Teise maailmasõja lõpunädalatel toimusid Karawankide kurudel intensiivsed võitlused. 24. SS Kampfgruppe (lahingurühm) SS-Brigadeführer und Generalmajor der Waffen-SS (brigadir) Heinz Harmeli juhtimisel sai käsu hoida Karawankide kurud Jugoslaavia ja Austria vahel lahti. See ülesanne oli kriitiline, et võimaldada Saksa vägedel taanduda Jugoslaaviast, et alistuda Briti, mitte Jugoslaavia vägedele. Kampfgruppe saavutas oma viimase ülesande ja oli üks viimaseid Saksa üksusi, kes alistus 9. mail 1945 Briti 6. soomusdiviisile.

Pärast Teist maailmasõda jäid Karawankid Austria ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ning viimaks 1991. aastast iseseisva Sloveenia vaheliseks piiriks. Sloveenia astumisest Schengeni viisaruumi 2007. aastal on lubatud inimeste ja kaupade vaba liikumine üle Karawankide ja kaks riiki hakkasid püüdlema oma piirialade majandusliku integreerimise poole.

Kohanimedel on nii saksa kui ka sloveeni nimed ja tänapäeval kuvatakse Karawankide peaaheliku tipud matkakaartidel tavaliselt sloveeni ja saksa keeles: