Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni Habsburgide pärusvalduste kohta Semmeringi kurust lõunas, viidates keiserlikele Steiermargi, Kärnteni, Kraini ja Austria rannikumaa hertsogkondadele. Sise-Austria hertsogite residents oli Grazis.

Sise-Austria territoorium ulatus põhjapiirilt Austria ertshertsogkonnaga Alpide veelahkmelt üle Ülem- ja Alam-Steiermargi alla Krainini, kus Alam- ja Valge Kraini maad (endine Windischi mark) piirnesid Habsburgide Horvaatia kuningriigiga. Läänes ulatusid Kärnteni maad Salzburgi peapiiskopkonna ja Habsburgide Tirooli krahvkonnani, samas idas moodustas Muri jõgi piiri Ungari kuningriigiga.

Lõunas piirnesid Görzi krahvkond, mis läks Habsburgidele aastal 1500, ja Duino (Tybein) Veneetsia Domini di Terrafermaga. Vaba riigilinn Trieste Aadria mere kaldal sidus mitmeid väiksemaid segavaldusi Istria margis ümber Pazini ja Rijeka vabasadamat (hiljem Fiume corpus separatum) Liburnias.

Steiermargi maid valitsesid aastast 1192 personaalunioonis Babenbergidest Austria hertsogid ja need ühendas lõpuks Austria maadega Habsburgist Saksa kuningas Rudolf I pärast oma võitu 1278. aasta Marchfeldi lahingus. Aastal 1335 sai Rudolfi pojapoeg, Austria hertsog Albrecht II keiser Ludwig Baierlase käest ka Kärnteni hertsogkonna koos külgneva Kraini margiga kui keiserliku lääni.

Kui Albrechti poeg, Austria hertsog Rudolf IV aastal 1365 suri, tülitsesid tema nooremad vennad Albrecht III ja Leopold III tema pärandi pärast ja jagasid 1379. aasta Neubergi lepinguga lõpuks Habsburgide territooriumid: Alberti liin valitses Austria ertshertsogkonna valdust (siis mõnikord ka "Alam-Austria" (Niederösterreich), kuid hõlmas tänapäevase Alam-Austria ja enamuse Ülem-Austriast), samas Leopoldi liin valitses Steiermargi, Kärnteni ja Kraini territooriume, mida kutsuti "Sise-Austria". Tol ajal kuulusid nende valdusse ka Tirool ja algsed Habsburgie valdused Švaabimaal, mida kutsuti Kaugem Austria; mõnikord kutsuti mõlemat selles kontekstis koos kui "Ülem-Austria" (Oberösterreich), mitte segi ajada tänapäevase sama nimega liidumaaga.

Pärast Leopoldi vanema poja Wilhelmi surma aastal 1406 jagunes Leopoldi liin tema vendade vahel edasi Sise-Austria territooriumiks Ernst Raudse võimu all ja Tirooli/Kaugema Austria liiniks Friedrich IV võimu all. Aastal 1457 omandas Ernsti poeg, Sise-Austria hertsog Friedrich V ka Austria ertshertsogkonna pärast oma albertiinist nõo Ladislaus Postumuse surma ilma järglasteta. Aasta 1490 nägi kõigi Habsburgi liinide taasühinemist, kui Kaugema Austria ja Tirooli ertshertsog Sigismund loobus Friedrichi poja Maximilian I kasuks. Aastal 1512 liidendati Habsburgide territooriumid keiserlikku Austria ringkonda.

Dünastia jagunes siiski taas aastal 1564 surnud keisri Ferdinand I laste vahel. Sise-Austria liin asutati ertshertsog Karl II poolt, kui tema poeg ja järglane, Sise-Austria regent Ferdinand II sai aastal 1619 Austria ertshertsogiks ja Saksa-Rooma keisriks, aastal 1620 ka Böömimaa ja Ungari kuningaks. Ferdinandi venna ertshertsog Leopold V Kaugema Austria/Tirooli liin kestis kuni tema poja Sigismund Franzi surmani aastal 1665, pärast seda läksid nende territooriumid lõpuks ühise kontrolli alla teiste Austria Habsburgide maadega. Sise-Austria statthalterid valitsesid kuni keisrinna Maria Theresia ajani 18. sajandil.

• Leopold III (1379–1386)
• Wilhelm, poeg (1386–1406)
• Ernst Raudne, vend (1406–1424)
• Friedrich V, poeg (1424–1457), ka Roomlaste kuningas (kui Friedrich IV) aastast 1440 ja Saksa-Rooma keiser (kui Friedrich III) aastast 1452, üheskoos oma vennaga
  • Albrecht VI (1424–1463) sai Austria ertshertsogiks aastal 1457, Habsburgide territooriumid ühendati aastal 1490

• Karl II (1564–1590)
• Ferdinand II, poeg (1590–1619), ka Roomlaste kuningas aastast 1618 ja Saksa-Rooma keiser aastast 1619, sai Austria ertshertsogiks aastal 1619. Kõik Habsburgide territooriumid ühendati taas aastal 1655.

• Austria ajalugu
• Sloveenia ajalugu