Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 – 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks.

Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis. Ta õppis Pariisi, Orléansi ja Brugge ülikoolis; temast sai Erasmuse ja humanismi austaja. Ka ta ise avaldas 1532. aastal humanistliku teadustöö (kommentaarid Rooma filosoofi Seneca teosele "Armulikkus"), mis siiski ei avaldanud loodetud mõju. Umbes samal ajal toimus ka Calvini usuline pöördumine.

Sedamaid pühendus ta teoloogia õppimisele. 1533. aastal oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori Nicolas Copi poolt peetud kergelt protestantliku kõnega. Calvin oli sunnitud linnast ja hiljem ka Prantsusmaalt kiiresti lahkuma, sest kuningas François I oli alustanud jõulist evangeelsete vastast karistusaktsiooni.

Calvin asus elama Baselisse, et teha uurimistööd ja kirjutada. Suveks 1535 valmis teose "Institutio Christianae Religionis" ("Ristiusu õpetus") esimene väljaanne.

1536. aastal sattus ta kohaliku sõja tõttu Genfi. Genf oli osalt poliitilistel põhjustel võtnud vastu reformatsiooni. Calvinil oli plaanis sinna linna jääda küll vaid üheks ööks, kuid tema juurde tulnud Genfi reformaatorite juht Farel õhutas teda sinna jäämagi.

Calvin teenis Genfis aastatel 1536–1538. Kuid tüli koguduse juhtimise üle tõi kaasa Calvini pagendamise; ta tõmbus tagasi Baselisse oma õpingute juurde. Vahepeal elas ta Strasbourgis ja naasis Genfi 1541. Calvin muutis Genfi põhjalikult. Šoti reformaator John Knox nimetas seda linna "kõige täiuslikumaks Kristuse kooliks, mis on olnud maal pärast apostlite aega..."

Calvin oli kiriku ajaloo üks viljakamaid autoreid. Samas oli ta ka rahvusvahelise reformeeritud kirikute võrgustiku tähtsaim juht. Tema kirjadest on koostatud pakse köiteid, nende saajate nimekiri näeks välja nagu reformatsiooniaegse Euroopa "Kes on kes?". Calvin kirjutas ka palju poleemilisi traktaate, millest mõnigi oli suunatud anabaptistide vastu.

Vastu tahtmist oli Calvin sunnitud pruukima sulge ka luterlaste vastu – kaks luterlikku pastorit, Westphal ja Hesshusius, ründasid tema õpetust armulaua kohta ning Calvin pidi vastama. Üldiselt aga pidas Calvin ennast Martin Lutheri jüngriks.

Calvin kirjutas kommentaare mitme Piibli raamatu kohta. Kommentaarid põhinesid tihti tema jutlustel või loengutel.

Calvini kommentaarid on nende väheste enne 19. sajandit kirjutatud kommentaaride hulgas, mis omavad tänini väärtust teksti mõtte selgitamise seisukohast (erinevalt teistest, mida loetakse pigem vaimuliku ülesehitamise otstarbel kui piibliteksti mõistmiseks).

Calvini tuntuim teos on "Ristiusu õpetus", mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena. Esimene oli taskuraamatu formaadis, ilmus 1536. aastal ning sisaldas kuut peatükki, millest neli esimest järgisid Lutheri katekismuse mudelit. 1559 avaldati lõplik väljaanne, mis oli esimesest ligi viis korda mahukam. Kõrvuti ladinakeelsete väljaannetega ilmusid ka prantsuskeelsed tõlked, mis olid Calvini enda tehtud.

Prantsuskeelseid väljaandeid peetakse oluliseks prantsuse keele ajaloolise arengu seisukohalt, sest varem polnud prantsuse keeles ühtki nii kaalukat teost ilmunud.