See artikkel on Jõhvi kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Jõhvi kirikumõis.

Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil. Mõisasüda hävis teises maailmasõjas ning selle kohal asub praegu Jõhvi kontserdimaja.

Mõisa järgi on nime saanud Haljala lademe Jõhvi kihistu.^[1]

Jõhvi mõisa on esmamainitud 1336. aastal, kui selle esimene teadaolev omanik oli Nicolas de Geyvi.^[2] Aastast 1491 kuulus mõis Narva ordufoogtile. Seda aastat peetakse sageli ka Jõhvi mõisa esmamainimise aastaks.^[3] 15. ja 16. sajandil oli mõis Liivi ordu valduses.^[2] 1581. aastal vallutasid Jõhvi mõisa rootslased.^[4]

Jõhvi mõis on kuulunud Bergi, Schwebsi, Douglase, Igelströmi ja Girard de Soucantoni suguvõsadele. 1919. aastal võõrandati mõis maareformi käigus.^[4]

Eesti Vabariigi ajal, 1929. aasta kevadel hõivas Jõhvi mõisa Eesti Kaitseväe 4. Üksik Jalaväepataljon ning mõisahoones asusid väeosa staap, ohvitseride kasiino ja ohvitseride korterid. Teise maailmasõja Saksa okupatsiooni ajal asus mõisas Saksa sõjaväelaste hospidal.

Mõisahoone hävis 18. septembril 1944, kui Saksa sõjavägi selle õhkis.

 Pikemalt artiklis Jõhvi linnapark

• Jõhvi mõis, www.virumaa.ee

Jõhvi kihelkond

Kirik: Jõhvi kirik
Mõisad: Amula mõis | Apandiku mõis | Atsalama mõis | Dubniku mõis | Edivere mõis | Edise mõis | Ereda mõis | Illuka mõis | Järve mõis | Jõetaguse mõis | Jõhvi mõis | Jõhvi kirikumõis | Kalina mõis | Kiikla mõis | Kohtla mõis | Konju mõis | Kukruse mõis | Kurtna mõis | Mäetaguse mõis | Ohakvere mõis | Ontika mõis | Oru mõis | Paate mõis | Pagari mõis | Peeri mõis | Päite mõis | Pühajõe mõis | Rutiku mõis | Sompa mõis | Tammiku mõis | Tarakuse mõis | Toila mõis | Vaivina mõis | Voka mõis | Võhma mõis