Järve mõis (saksa keeles Türpsal) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Toila valda Ida-Viru maakonnas.

Mõisa keskus asus Järve külas.

2023. aastal uurisid Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilased Järve mõisa ajalugu lähemalt ning noorte koostatud uurimistöö alusel valmis 2024. aastal Järve mõisa ajaloost veebileht.

Veebileht leitav siit: https://jarwemois.wordpress.com/

Juba 1241. aastal mainitakse Taani hindamisraamatus Tõrvasküla (Torvascula) ja Järve (Jeruius) küla. Mõis rajati hiljem Tõrvasküla küla asemele. Seda on allikais esmamainitud 1497. aastal, mil see kuulus Margarete Szoyele (sündinud Lode). Päriluse kaudu siirdus mõis Claus Wedwesile. Seejärel oli mõis viimase lese ja tema noorema poja Gerth Wedewesi valduses, kelle käest läks mõis 1508. aastal Hans Paykulli omandusse. Tõenäoliselt just tema lasi rajada ka Järve vasallilinnuse.

Paykullide kätte jäi Järve mõis XIX sajand alguseni. Järgemööda pärandati mõisa 300 aasta jooksul isalt pojale. Paykullide soost Järve mõisnikud olid: Johann Paykull (? – enne1572), Jürgen (Georg) Paykull (? – pärast 1596), Georg (Jürgen) Paykull (? – enne 1651), Johann Friedrich Paykull (? – pärast 1684), Friedrich Reinhold Paykull (1659–1730), Hans Heinrich von Paykull (1700–1781) ja Georg Friedrich von Paykull (1737–1815). Viimane sõlmis 1808. aastal oma lastega lepingu, mille järgi sai Järve omanikuks Johann Friedrich von Arnold (1765–1838), kes oli abielus Georg Friedrichi tütre Juliane Henriette von Paykulliga.

Pärast Johann Friedrich von Arnoldi surma läks mõis tema pärijate kätte, kes valdasid seda 1842. aastani üheskoos. Siis sai mõisnikuks Wittgenstein Reinhold Sergei Gregor von Arnold (1812–1880). 1882. aastani oli mõis viimase pärijate ühisomand. Seejärel sai omanikuks varajagamislepingu järgi Johann Friedrich Reinhold von Arnold (1854–1902). 1891. aastal ostis mõisa tema käest Alfred Rurik Heinrich von Wetter-Rosenthal (1862–1928). 1911. aastal sai ostu läbi Järve mõisnikuks Georg Joachim Alexander von Dehn (1863–?), kellelt mõis 1919. aastal võõrandati.

Järve mõisas tegutses enne Teist maailmasõda Järve-Ontika piiritustehas.

 Pikemalt artiklis Järve vasallilinnus

16. sajandi alguses rajati mõisa Järve vasallilinnus. Nelinurkse põhiplaaniga hoone oli tõenäoliselt kolmekorruseline: soklikorrust kasutati laona, teisel korrusel asusid eluruumid, ning kolmas korrus oli kaitsekorrus. Kaitsekorrus hävis tõenäoliselt Liivi sõjas või Põhjasõjas.

Tõenäoliselt 19. sajandil ehitati linnuse mõlemasse otsa tiibehitised.

Hoone põles teises maailmasõjas. 1960. aastatel puhastati keskaegse linnuse osa varemetest välja ning alustati hoone restaureerimist, mis jäi 1970. aastatel pooleli.

Nüüdisajal on härrastemaja hilisematest lisandustest alles vaid vähesed varemed. Säilinud on ka mõni ümberehitatud kõrvalhoone.

Katusega kaetud hooneosa sisevaade

• 
  Vasallilinnuse I korrus nüüd kelder
• 
  Mõisa kõrvalhoone varemed.
• 
  Mõisa härrastemaja varemed

• Järve mõisast Eesti mõisaportaalis
• Järve mõisast portaalis virumaa.ee
• Pilte Järve mõisast

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Järve mõis

• Vanad fotod Järve mõisast Arnoldite suguvõsa kodulehel

Jõhvi kihelkond

Kirik: Jõhvi kirik
Mõisad: Amula mõis | Apandiku mõis | Atsalama mõis | Dubniku mõis | Edivere mõis | Edise mõis | Ereda mõis | Illuka mõis | Järve mõis | Jõetaguse mõis | Jõhvi mõis | Jõhvi kirikumõis | Kalina mõis | Kiikla mõis | Kohtla mõis | Konju mõis | Kukruse mõis | Kurtna mõis | Mäetaguse mõis | Ohakvere mõis | Ontika mõis | Oru mõis | Paate mõis | Pagari mõis | Peeri mõis | Päite mõis | Pühajõe mõis | Rutiku mõis | Sompa mõis | Tammiku mõis | Tarakuse mõis | Toila mõis | Vaivina mõis | Voka mõis | Võhma mõis