Grafschaft Hoya Hoya krahvkond 1202–1582
Hoya vapp
Hoya krahvkond umbes 1400
Valitsusvorm	monarhia
Osa	Saksa-Rooma riik
krahv	Heinrich I
Pealinn	Hoya Nienburg
Religioon	katoliiklus, hiljem protestantlus
Ajalugu ja sündmused Jagunes Hoya ja Nienburgi vahel 1345 Taasühendati Jobst I võimu alla 1497 Liideti Alam-Reini –Vestfaali ringkonda 1500 Krahv Jobst II pöördus protestantlusse 1523
Riigikeeled	saksa
Eelnev Järgnev Saksimaa hertsogkond Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal. Selle keskus oli Hoya linn Weseri jõe keskjooksul, Bremeni ja Nienburgi vahel; ala kuulub praegu Nienburgi ja Diepholzi kreisi. Krahvkonna suurim linn oli Nienburg.

Aastast 1582 piirnes Hoya (alates põhjast, päripäeva) Bremeni linna, Bremeni peapiiskopkonna, Verdeni piiskopkonna, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotuste Lüneburgi ja Calenbergi, Mindeni piiskopkonna, Diepholzi krahvkonna, Münsteri piiskopkonna ja Oldenburgi hertsogkonnaga.

Esimene Hoya krahv Saksimaal Heinrich oli Bremeni peapiiskopi Hartwig II läänimees aastal 1202. Ta rivaalitses kohaliku Hodenbergi aadliperekonnaga Hodenhageni lossist; nende valdused Weseri kallastel omandasid järk-järgult krahv Heinrich ja tema järeltulijad aastani 1313. Nienburgi omandamine viis pikaajalise konfliktini Mindeni piiskoppidega, kes jälgisid kahtlustavalt oma naabrite järsku suurenemist.

Aastal 1345 jagasid vennad Gerhard III ja Johann II krahvkonna omavahel; kui Gerhardi vanem haru aastal 1497 hääbus, taasühendati territoorium Johanni järglase Jobst I võimu alla. 16. sajandil sattusid krahvid vägevate Braunschweig-Lüneburgi hertsogite surve alla, kes aastal 1512 nende valdused okupeerisid.

Pärast viimase Hoya krahvi surma aastal 1582 ilma poegi saamata jagati territoorium Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Lüneburgi vürstkonna, sama hertsogkonna Calenbergi vürstkonna ja Hessen-Kasseli maakrahvkonna vahel. Hoya krahvid olid aastal 1512 juba tunnustanud Welfidest Braunschweig-Lüneburgi hertsogid oma lääniisandaiks.

Pärast Austria-Preisi sõda aastal 1866 annekteeriti ala koos Hannoveri kuningriigiga Preisimaa poolt.

• 1202–1235 Heinrich I
• 1235–1290 Heinrich II
• 1290–1313 Gerhard II
• 1313–1324 Otto II
• 1324–1345 Gerhard III ja Johann II

• 1345–1383 Gerhard III
• 1383–1428 Otto III
• 1428–1451 Otto V
• 1451–1497 Otto VII ja 1457–1503 Friedrich (ühiselt)

• 1345–1377 Johann II
• 1377–1426 Erich I
• 1426–1466 Johann V
• 1466–1507 Jobst I
• 1507–1545 Jobst II
• 1545–1563 Albrecht II
• 1563–1575 Erich V
• 1575–1582 Otto VIII

• 1251–1269 Gerhard von Hoya
• 1407–1426 Heinrich von Hoya

• 1253–1261 Wedekind von Hoya
• 1397–1398 Gerhard von Hoya
• 1436–1473 Albrecht von Hoya

• 1442–1463 Gerhard von Hoya

• 1410–1424 Otto von Hoya
• 1437–1442 Erich von Hoya
• 1450–1454 Albert von Hoya
• 1553–1574 Johann von Hoya

• 1392–1424 Otto von Hoya
• 1450–1457 Erich I von Hoya
• 1566–1575 Johann von Hoya

• 1394–1399 Johann von Hoya
• 1568–1574 Johann von Hoya

• 1398–1424 Johann von Hoya

• Hadewig von Hoya, 1363–1365 Bassumi abtiss
• Katharina von Hoya, 1412–1474 Wienhauseni kloostri abtiss
• Mechthild von Hoya, 1452–1467 Wunstorfi abtiss
• Margarethe von Hoya, 1541–1549 Bassumi abtiss
• Anna von Hoya, 1549–1584 Bassumi abtiss
• Johann VII von Hoya, aastast 1530 Viiburi kuberner. Oli abielus Gustav I Vasa õe Margareta Eriksdotteriga.