Margareta Eriksdotter (1497 – 31. detsember 1536 Tallinn) oli Rootsi aadlidaam, Rootsi kuninga Gustav I õde.

Margareta Eriksdotter sündis Erik Johanssoni ja Cecilia Månsdotteri tütrena.

30. märtsil 1516 abiellus ta Joakim Brahega.

1520. aastal hukati tema abikaasa ja isa Stockholmi veresauna käigus. Margareta ja tema ema, õed, vanaema ja tädi Christina Gyllenstierna võeti vangi ning viidi Kopenhaagenisse, kus neid Sinises tornis vangistuses hoiti. Mitmed neist, muuhulgas Margareta ema ja õed, surid katku.

1524. aastal ta vabastati ning ta naasis Rootsi, kus tema vend Gustav oli kuningaks saanud. 15. jaanuaril 1525 abiellus Margareta Hoya ja Brockenhuseni krahvi Johanniga. Oma isalt oli Margareta pärinud Rydboholmi linnuse.

1528–1529 külastas ta Saksamaad ja Lübeckit. Jönköpingi linnapea Nils Arvidsson lasi Rootsi naasnud Margareta parasjagu käimasoleva mässu tõttu vangistada.

Hiljem Margareta ja tema abikaasa suhted kuningas Gustaviga halvenesid. 1534. aastal lahkusid Margreta ja Johann Rootsist Saksamaale.

1535. aastal sai Johann Krahvisõjas surma. Hoolimata kuninga saadetud palvekirjadest, ei naasnud Margareta Rootsi, kartes, et Gustav I võib teha viga tema lastele. Margareta suri 1536. aastal Tallinnas ja maeti Tallinna toomkirikusse tolleaegse peaaltari ette; kiriku interjöör hävis 1684. aasta tulekahjus ning 1910. aastal välja antud J. Ploompuu kirjastuse "Tallinna juht" kirjutas, et Margareta haua täpne asukoht on "kaotsis".^[1]

30. märtsil 1516 abiellus Margareta riiginõunik Joakim Brahega. Abielust sündisid:

• Brita Brahe
• krahv Per Brahe vanem (1520–1590), Rootsi riiginõunik

15. jaanuaril 1525 abiellus Margareta Hoya ja Brockenhuseni krahvi Johanniga. Abielust sündisid:

• Jobst (1527–1560)
• Johann (1530–1574)