Hiiglatark, ka Hiiglataat on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Teda on mainitud eepose kuueteistkümnendas loos ("Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak, lapu tark.).

Purjetanud koos kaaslastega Lennukil Sädemesaarelt edasi, jõudis Kalevipoeg sinna maale,

Kus need kuked sõivad kulda,

Kuked kulda, kanad karda,

Haned haljasta hõbedat,

Vareksed vana vaskeda, ^[1]

Kalevipoeg saatis oma sulased ja keeletarga, kus suudaks salasõnu seletada, saarele võõrast kohta vaatama. Need kõndisid hulka maad, aga ei kohanud kedagi. Otsustati ööseks puhkama heita. Teisel päeval, enne koitu, äratas magajad hiiglasuur tüdruk, kes oli tulnud kapsaaeda lehmadele lehti kitkuma. Hiiglaneitsi pani mehed põlle sisse ja kandis koju. Isa küsima, et mida tütar kapsaste vahelt leidis. Tüdruk raputas mehed põrandale ja Hiiglatark pani mehed mõistatustega proovile:

Kes see kõnnib kõrta mööda,

Astub aiaääri mööda,

Piirab pilliroogu mööda? ^[1]

Keeletark vastas, et mesilinnuke. Siis küsis Hiiglatark:

Mis sealta jõesta jooneb,

Katsub külakaevudesta,

Kivikildude keskelta? ^[1]

Keeletark vastu, et vikerkaar. Hiiglatark tunnistas meeste taibukust ja saatis tütre mehed tagasi viima kohta, kus ta nad leidis.