Hans Otto August Alver (11. aprill 1887 Valga – 24. aprill 1942 Sevurallag, Sosva, Sverdlovski oblast) oli eesti arst.

Ta õppis aastatel 1896–1902 Valga Kreili eraalgkoolis ja Tõnis Grünbergi progümnaasiumis ja aastatel 1896–1902 Pärnu gümnaasiumis. Ta lõpetas 1918. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ta oli üliõpilasseltsi Raimla vilistlane.^[1]

Esimese maailmasõja ajal tegutses arstina Vene sõjaväes.^[2]

Pärast ülikooli lõpetamist siirdus Läänemaale ja ta tegutses aastatel 1918–1919 arstina Lihulas. Vabadussõjas oli ta vanemarst Kuperjanovi pataljonis.^[2]

1921. aastal valiti dr Hans Alver Haapsalu linnavolikokku. Samal aastal loodi tema algatusel Haapsalu Kaunistamise Selts, mis hoolitses aastatel 1921–1940 Haapsalu heakorra eest. Aastatel 1929–1940 oli dr Hans Alver Haapsalu linnapea. Tema panus Haapsalu väljakujundamisel rahvusvaheliselt tunnustatud kuurortlinnaks on väga suur. Samuti hakati tema linnapeaks olemise ajal korraldama iga-aastaseid majade ja aedade nägusamaks muutmise võistlusi.^[2]

Arstide Koja nõukogu liige.^[2]

NKVD arreteeris ta 14. juunil 1941 ja Hans Alver lasti maha 24. aprillil 1942 Sevurallagis Sosvas Sverdlovski oblastis.^[2]

• Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk, 1927
• Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk, 1934

Alates 1989. aastast antakse Haapsalus välja Hans Alveri preemiat.^[2]

Tema onupoeg oli Eduard Alver, teine onupoeg Aleksander Alver oli Viru-Nigula koguduse õpetaja^[3]. Tema lapselaps on munitsipaalpoliitik ja purjetamistreener Jaan Alver.^[4]

• Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922 lk.416
• Biograafia ESBL-is