Sevurallag
Sevurallag (vene keeles Севураллаг ehk Северо-Уральский исправительно-трудовой лагерь 'Põhja-Uurali parandusliku töö laager') ehk Sosva vangilaager oli NKVD karistuslaager Sosvas Sverdlovski oblastis Nõukogude Liidus.
Laager rajati 5. veebruaril 1938 ja tegutses 1960. aastateni.[viide?]
Aastatel 1938–1960 viidi laagrisse umbes 390 719 inimest.[viide?] Puuduvad andmed selle kohta, kui palju vange Sevurallagis suri (nii ebainimlike kinnipidamistingimuste kui ka massiliste hukkamiste tõttu).[viide?] Pole teada, kuhu Sevurallagis surnud vangid maeti.[viide?]
Vangide arv
[muuda | muuda lähteteksti]Suurim vangide arv 33 757 oli 1942. aastal.[viide?]
Kuupäev | Vangide arv |
---|---|
01.04.1938 | 18 571 |
01.01.1939 | 26 963 |
01.01.1940 | 32 019 |
01.01.1941 | 27 327 |
01.07.1941 | 25 933 |
01.01.1942 | 33 757 |
01.04.1942 | 27 012 |
01.01.1943 | 9054 |
01.01.1944 | 6133 |
01.01.1945 | 9500 |
01.01.1946 | 7498 |
01.01.1948 | 17 839 |
01.01.1950 | 18 362 |
01.01.1952 | 21 621 |
01.01.1953 | 23 824 |
15.07.1953 | 14 751 |
01.01.1954 | 16 489 |
01.01.1955 | 16 833 |
01.01.1956 | 16 592 |
01.01.1957 | 17 473 |
01.01.1959 | 17 294 |
01.01.1960 | 13 201 |
Statistika alusel oli Sevurallagis teiste rahvuste esindajate hulgas moldaavlasi üle tuhande, armeenlasi üle kuue tuhande, pärast sõda palju saksa sõjavange.
Eestist saadeti Sevurallagi teadaolevate andmete kohaselt 443 poliitvangi[1], teisal[viide?] märgitud 471.
Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris hukati Nikolai Viitak (sünd. 14.11.1896), Riigivolikogu (VI RK) liige.
Sosva vangilaagris hukati Ernst Haabpiht (Habicht, sünd. 21.08.1898), Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige;
Sosva laagris hukati August Laur (sünd. 09.10.1886), III, IV, V Riigikogu, Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige;
Sosva laagris hukati Aleksander Muni 04.05.1942 (info tütrelt Juta Hinnobert, kontrollitud surmatunnistusega lapselapse Mihkel Ollo poolt).
17. juuli - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Elmar-Aleksander Lehtmets (sünd. 14.12.1901), Riigivolikogu (VI RK) liige
4. oktoober - Sverdlovski oblasti Sosva laagris hukati Alfred Julius Mõttus (sünd. 12.09.1886), III, IV Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu (VI RK) liige, haridusminister (09.12.1927 - 04.12.1928);
30. november - Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris hukati Johan Haagivang (sünd. 20.01.1878), IV Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige.
Seal surid veel klaasivabrikant Johannes Lorup, kaugsõidukapten Eduard Lepni jt.
Üks Sevurallagist pääsenutest oli Ants Jõearu, sünd. 1928, arreteeritud 25.08.1945 Kohtla-Järvel, erin. 14.12.46 §58-13, karistus 5 aastat.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Крупнейшие места заключения www.okupatsioon.ee
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.