Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.

Eestimaa hertsogi tiitel kuulus Taani kuningatele hiljemalt 1269. aastast^[1] kuni Põhja-Eesti Saksa ordule müümiseni 1346. aastal.

Pärast Eestimaa alistumist Rootsi kuningale 1584. aastal hakati Eesti ala nimetama Eestimaa kubermanguks, vahel ka Eestimaa hertsogkonnaks või Eesti vürstkonnaks, sest Rootsi kuningakojale läks üle ka titulaartiitel "Eestimaa hertsog".

Pärast Uusikaupunki rahu sõlmimist aastal 1721 läks Vene keisrikojale üle ka tiitel "Eestimaa hertsog". Viimane Eestimaa hertsog oli Nikolai II.

• .
  • 1219 – nominaalselt 1232 Knud Valdemarsen, Eestimaa hertsog^[2]
• 1271–1286 Erik V Glipping – Taani kuningas aastast 1259
• 1286–1320 Erik VI Menved– Taani kuningas
• 1320–1326 Christoffer II– Taani kuningas
• 1326–1329 Valdemar III– Taani kuningas
• 1329–1332 Christoffer II– Taani kuningas
  • 1329–1330 – Knut Porse vanem (surn. 1330) (Taani Hallandi hertsog, Eestimaa hertsog, kes sai Eestimaa hertsogkonna lääniks Taani kuningalt, pandiks laenu vastu), koos abikaasa Norra printsess Ingeborgiga
• 1340–1346 Valdemar IV Atterdag – Taani kuningas aastani 1375
  • Otto Taanist, Eestimaa hertsog^[3], Valdemari vend

• 1568–1592 Johan III
• 1592–1599 Sigismund (oli pärast Rootsis kukutamist ka Poola kuningas kuni 1632. aastani)
• 1604–1611 Karl IX
• 1611–1632 Gustav II Adolf
• 1632–1654 Kristiina
• 1654–1660 Karl X Gustav
• 1660–1697 Karl XI
• 1697–1718 Karl XII

• 1704–1725 Peeter I Eestimaa hertsog aastast 1721
• 1725–1727 Katariina I
• 1727–1730 Peeter II
• 1730–1740 Anna Ivanovna
• 1740–1741 Ivan VI
• 1741–1762 Jelizaveta Petrovna
• 1762–1762 Peeter III
• 1762–1796 Katariina II
• 1796–1801 Paul I
• 1801–1825 Aleksander I
• 1825–1855 Nikolai I
• 1855–1881 Aleksander II
• 1881–1894 Aleksander III
• 1894–1917 Nikolai II

• Eestimaa hertsogkond
• Taani valdused Eestis