Elektrooniline tantsumuusika (inglise keeles electronic dance music; tuntud ka kui EDM, tantsumuusika, klubimuusika) on lai valik löövaid elektroonilisi muusikažanre, mis on tehtud peamiselt ööklubide, reivide ja festivalide jaoks. EDM-i toodetakse üldiselt diskoritele (DJ-d) taasesituseks, kes loovad sujuvaid lugude valikuid, mida nimetatakse DJ-miksiks, liikudes ühelt salvestuselt teisele. EDM-i tootjad esitavad ka oma muusikat otse kontserdi- või festivalikeskkonnas, mida mõnikord nimetatakse live-PA-ks. Euroopas on EDM-i sageli nimetatud tantsumuusikaks või lihtsalt tantsuks.

1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, pärast raving'u ja piraatraadio tekkimist ning klubikultuuri huvi tõusu, sai EDM populaarseks peamiselt Euroopas. Ameerika Ühendriikides sel ajal polnud tantsukultuuri heakskiitmine sama üldine, ja ehkki nii electro kui ka Chicago house-muusika olid väga mõjukad nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides, jäid peamised meediaväljaanded ja plaadistajad EDM-ile vaenulikuks. Ühtlasi pani ilmne seos EDM-i ja narkokultuuri vahel valitsused nii riikide kui linnade tasandil rakendama seadusi ja poliitikaid, mille eesmärk oli hoida ära reivikultuuri levikut.

Seejärel tõusis EDM-i populaarsus uuel aastatuhandel kogu maailmas, sealhulgas Ameerika Ühendriikides ja Austraalias. 2010. aastate alguses püüdis terminit "elektrooniline tantsumuusika" ja akronüümi "EDM" puššida Ameerika Ühendriikide muusikatööstus ja muusikaajakirjandus, et rebrändida Ameerika reivikultuuri. Hoolimata tööstusharu katsest luua spetsiifiline EDM-i bränd, jätkub akronüümi kasutamine mitmete žanrite, sh house'i, techno, trance'i, drum'n'bass'i, dubstep'i ja nende vastavate alamžanrite katusterminina. Žanr saavutas oma haripunkti popmuusika peavoolu domineeriva jõuna 2010. aastatel.