Beverini linnus
Beverini linnus oli üks 13. sajandi alguse Tālava keskseid linnuseid ja latgali üliku Talibaldi residents.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna Beverini linnust mainiv Henriku Liivimaa kroonika ehitise asukohta otseselt välja ei ütle, on selle paiknemise kohta esitatud erinevaid hüpoteese. Siiski näib kroonika selgelt vihjavat Beverini asumisele Trikātas ("... tungivad ugalased nüüd äkki lätlaste maale Trikāta piirkonda ... ning, piirates Beverini linnuse sisse ..."[1]; "... rüüstates Trikātas Thalibaldi ja ümberkaudseid kogukondi, kogunevad nad Beverini linnuse juurde"[2]; "... Talibald Beverinist ..."[3]; "... jõudes Trikātasse, võtsid nad kinni Thalibaldi, selle maakonna vanema ..."[4]). Sealsetest linnamägedest on üks tõenäolisemaid Beverini asukohti hilisema Trikāta ordulinnuse ase, kust on avastatud varasemate kaitseehitiste olemasolu. Seda hüpoteesi toetab ka asjaolu, et tegemist oli tolleaegsete oluliste teede ühinemiskohaga ning et seal läheduses on asunud 11.–12. sajandil kasutusel olnud latgalite kalmistu ja võimalik kultuskoht Jēņukalns.[5]
Teistest Trikāta piirkonna võimalikest linnamägedest on Beverini linnuse paigana välja pakutud Vijciemsi Celīškalnsi, kuid selle oletuse muudavad väheusutavaks mäe nõrgad kindlustused, tagasihoidlik kultuurikiht, suur kaugus Võnnust ja Ümerast kui kroonika järgi Beveriniga tihedalt seotud paikadest, ning asjaolu, et seal asus pigem 1224. aasta Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vahelises maadejagamise leppes mainitud Vija jõe äärne küla. Trikātasse võis kuuluda ka Valmiera lähedane Kauguri Pekaskalnsi linnamägi, kuid selle väiksus, Koiva-äärne asukoht, mida kroonikas ei mainita, ja suurtest teedest kõrvalejäämine seda hüpoteesi ei toeta. Pekaskalnsil võis pigem olla mõne selle piirkonna teise üliku, nt Paike elukoht. Mitmed autorid usuvad, et Beverini linnus võis olla praeguse Valmiera linna territooriumil, kuid ei sealse ordulinnuse aseme ega teiste küngaste uurimine pole seni vastavat seisukohta kinnitanud.[5]
Varem on välja pakutud ka Trikātast kaugemale jäävaid paiku. Raunas Tanīskalnsi mäel on väljakaevamised tuvastatud järjepideva asustuse 11.–14. sajandi jooksul, ehkki Beverini linnus kadus juba pärast 1216. aastat. Tänapäeval peetakse Tanīskalnsi hoopis Sotecle linnuse asukohaks. Kaua peeti sobivaks kandidaadiks Vaidava linnamäge, ent sealsed kindlustused pole latgalipärased. Samamoodi pole latgalite linnamägesid olnud Asti järve ääres, kuhu Beverini linnust samuti paigutatud on. Vaidava Vīļumu mägi osutus uurimisel linnamäe asemel aga jõevoolu ja tuule mõjul looduslikult tekkinud liivavallidega kõrgendikuks.[5] Võimalik asukoht on ka Zilaiskalns, kus on olemas latgalite muinasasula.[6]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, latgalite ja liivlaste esimest sõjakäiku Ugandisse vastasid ugalased koos sakalastega sellele Trikātasse tungimise ja Beverini linnuse ründamisega. Edu ei saavutamata tegid nad ettepaneku rahu sõlmida, kuid latgalid lubasid seda teha ainult pärast varem röövitud varade tagastamist ja eestlaste ristiusku astumist, mispeale viimased pahastena linnuse alt lahkusid.[1] 1211. aastal piiras linnust taas sõjaretkel olev ugalaste ja sakalaste vägi. Pärast päev otsa kestnud võitlust ja katset linnust põlema süüdata loobusid piirajad oma ettevõtmisest ja pöördusid röövsaagiga tagasi.[7] 1216. aastal süütasid Tālavas maksu koguvad Novgorodi saadikud Beverini linnuse põlema, ilmselt sõjaks valmistudes.[8] See on ühtlasi ka viimane kord, kui ajalooallikates Beverini mainitakse.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. XII 6, lk 91
- ↑ HLK, XV 7, lk 125
- ↑ HLK, XII 6, lk 89
- ↑ HLK, XVII 2, lk 147
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XII, kommentaar 15–16
- ↑ http://www.historia.lv/sites/default/files/media/Biblioteka/Literatura/Macibu_petijumi/2015/marts/e_zigurs_beverinas_pilsvietas_lokalizacijas_problematika_historia.lv_.pdf
- ↑ HLK, XV 7, 125
- ↑ HLK, XX 5, lk 173–175
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
