Augustin Pyrame de Candolle (on kasutatud ka nimekuju Augustin Pyramus de Candolle; 4. veebruar 1778 Genf – 9. september 1841) oli Šveitsi botaanik.

Pärast Genfi ülikooli lõpetamist siirdus ta Pariisi, kus 1799 avaldas neljaosalise teose "Plantarum historia succulentarum" ja 1802 "Astragalogia". Nendega pälvis ta Georges Cuvier' ja Jean-Baptiste Lamarcki tähelepanu.

Ta oli esimene, kes sõnastas olelusvõitluse, mida ta nimetas "looduse sõjaks". Nimelt kirjutas ta, et taimed on üksteisega sõjas, mille all pidas ta silmas võitlust valguse, toitainete ja teiste loodusressursside pärast. Need tema vaated mõjutasid ka Charles Darwinit.

Aastatel 1803–1815 kirjutas ta Lamarcki üleskutsel Prantsuse taimestikust ("Flore française") põhjaliku ülevaate. Selle suurtöö kokkuvõtlikus teoses "Principes élémentaires de botanique" kirjeldas ta oma taimeklassifikatsiooni uusi põhimõtteid, mis järgisid Linné kunstliku süsteemi asemel võimalikult loomulikke põhimõtteid.

1804 sai ta Pariisis meditsiinidoktoriks. Seejärel avaldas ta uurimuse "Essai sur les propriétés médicales des plantes" ja 1806 uurimuse "Synopsis plantarum in flora Gallica descriptarum". Prantsusmaa valitsuse palvel veetis ta järgmise 6 aasta suved botaanika- ja põllumajandusuuringutes kõikjal Prantsusmaal. Uuringute tulemused avaldas ta 1813 teoses "Théorie élémentaire de la botanique" ("Botaanika algteooria"). 1807 määrati ta Montpellier' ülikooli arstiteaduskonna botaanikaprofessoriks. 1810 asutati samas ülikoolis loodusteaduskonna botaanika õppetool, kus ta töötamist jätkas. 1816 naasis ta oma sünnilinna Genfi ja 1817 kutsus Genfi kantonivalitsus ta äsjaloodud loodusajaloolase ametikohale. Genfis töötas ta surmani ja oma ülejäänud elu pühendas ta endaloodud taimeklassifikatsiooni täiustamisele.

Tema tuntuim teos oli "Prodromus Systematis Naturalis Regni Vegetabilis", millest ta jõudis enne surma välja anda 7 köidet. Teose lõpetas tema poeg Alphonse Pyrame de Candolle.

Tema kirjeldatud taksonite juurde märgitakse autorilühend DC..