Aarne Michaёl (Mikko) Tallgren (8. veebruar 1885 Ruovesi – 13. aprill 1945 Helsingi) oli eesti ja soome arheoloog.

Aarne Tallgren oli esimene Tartu Ülikooli arheoloogia professor, aastatel 1920–1923. Teda nimetatakse ka Eesti arheoloogia isaks, sest ta oli Eesti arheoloogiateaduse rajaja. 1923.–1925. aastatel oli ta arheoloogia professor Helsingi ülikoolis.

1906. aastast töötas Aarne Tallgren Soome Rahvusmuuseumi assistendina. 1919. aastal nimetati ta Helsingi Ülikooli Uurali-Altai arheoloogia dotsendiks.

1920. aastal tehti talle ettepanek Tartu Ülikooli arheoloogia professori kohale. Nii sai temast esimene Eesti arheoloogia professor ja arheoloogiateaduse rajaja. Ta tegeles peamiselt Ida-Euroopa, Musta mere ranniku, Kaukaasia ja Siberi pronksiaja uurimisega.

Ta jõudis Eestisse sügisel ja õppis kiiresti selgeks eesti keele. 21. septembril alustas ülikoolis õpetamist loengusarjaga "Sissejuhatus üleüldisesse muinasteadustesse", mis oli väga populaarne. Oma teadmisi täiendas ta suviti korraldatud arheoloogiliste väljakaevamistega.

1921. aasta sügisel täiendas Tallgren arheoloogia õppekava kursustega "Eesti antikvaarne topograafia" ja "Eesti rauaaeg". Ta pühendus ka kinnismuististe registreerimisele ja mälestiste kaitsmisele, milleks loodi 1921. aastal kinnimälestiste register. Sellest tulenevalt rakendus 1925. aastal muinasjäänuste kaitse seadus. 1921. aastal rajas ta Tartu Ülikooli juurde arheoloogiakabineti ja arheoloogiamuuseumi. Samal ajal kuulutati Helsingi Ülikoolis vabaks arheoloogiaprofessuur, millele ta kandideeris, aga jätkas tööd Tartus.

1922. aastal kirjutas "Zur Archäologie Eestis I", mis oli esimene üldistav käsitlus eesti arheoloogiast. Teos oli suureks abiks tema õpilasele Harri Moorale.

1923. aastal palus end vabastada Tartu Ülikooli arheoloogia professori ametikohalt ja siirdus tööle Soome, kus sai temast esimene arheoloogia professor.

1932. aastal sai ta Tartu Ülikooli filosoofia audoktoriks.^[1]

1936. aastal oli ta Soome-Eesti-Seltsi asutamise liige.

Aarne Michaёl Tallgren suri 13. aprillil 1945. aastal Helsingis. Ta on maetud Turu Maaria kalmistule. Hauakivil on tema öeldud sõnad: TEHTY TYÖ ELÄÄ (tehtud töö elab).

• Zur Archäologie Eestis I. Vom Anfang der Besiedelung bis etwa 500 n. Chr. – Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). Tartu Ülikool, Tartu 1922.
• Führer durch das Museum des Archäologischen Kabinets der Universität Dorpat. Dorpat (Tartu) 1923.
• Ein wichtiger eisenzeitlicher Fund aus Kunilepa Ksp. Juuru (Jörden). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Tartu 1924.
• Übersicht über die Vorzeit der Inseln Ösel und Moon. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Tartu 1924.
• Zur Archäologie Eestis II. Von 500 bis etwa 1250 n. Chr. – Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). Tartu Ülikool, Tartu 1925.
• Euroopa muinasaeg pronksiaja algusest ajaloolise ajani. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts 1927.

• Rahvuslised olud esiajaloolisel ajal Ida-Baltikumis ja põhjapoolses IdaEuroopas. – Eesti Kirjandus, 17, 1923.

1. Eesti Entsüklopeedia 14, lk. 507. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3
2. "Aarne Michaёl Tallgren". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.
3. "Aarne Michaёl Tallgren 100" Sirp ja Vasar, 8. veebruar 1985. Vaadatud 08.03.2020.
4. "Aarne Michaёl Tallgren (1885-1945)" TÜ arheoloogia 100. Vaadatud 08.03.2020.