2. Eesti Piirikaitserügement
Tegev	7. veebruar 1944 – 17. september 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Omakaitse Peavalitsus 58. jalaväediviis 300. Eriotstarbeline Diviis
Liik	jalavägi
Suurus	rügement
Lahingud	Teise maailmasõja Idarinne Eestis: Omedu lahing Narva lahingute Putki lahing Porkuni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	kolonelleitnant Juhan Vermet

2. Eesti Piirikaitserügement, ka 2. Eesti Piirikaitse Rügement ja 2. Eesti SS-Piirikaitse Rügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 2, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis mobilisatsiooniga moodustatud väeosa.

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja^[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta mais piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.

Rügemendi ülemad:

• Relva-SS Hauptsturmführer Meinhard Niinepuu, 1944. aasta veebruaris
• Relva-SS Hauptsturmführer (kolonelleitnant) Juhan Vermet, 1944. aasta veebruarist –
  • rügemendiülema abi, Relva-SS Obersturmbannführer Hugo Jaanson

rügemendi adjutant kapten Julius Edur.

• Staabikompanii, ülem leitnant Karl Robert Vaabel

Rügemendi koosseis:

• 1. pataljon (2/I), ülem oli Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Meinhard Niinepuu,
  • 1. pataljoni 1. kompanii, leitnant Kaljo Paasjärv.
  • 1. pataljoni 2. kompanii, leitnant Leonhard Luts.
  • 1. pataljoni 3. kompanii, leitnant Viktor Sildnik.
  • 1. pataljoni 4. kompanii, leitnant Leo Baumann, hiljem leitnant Elmar Tammark.
• 2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (major) Friedrich-Martin Sillaots,
  • 2. pataljoni 5. kompanii, leitnant Arnold Tiivel.
  • 2. pataljoni 6. kompanii, leitnant Heiti Endel Jaanimägi.
  • 2. pataljoni 7. kompanii, leitnant Arthur Hansen.
  • 2. pataljoni 8. kompanii, Heino Parts.
• 3. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Meinhard Leetmaa.
  • 3. pataljoni 9. kompanii,
  • 3. pataljoni 10. kompanii, leitnant Harri Saarman.
  • 3. pataljoni 11. kompanii, leitnant Enn Teenu.
  • 3. pataljoni 12. kompanii, leitnant Aleksander Perri, hiljem leitnant Karl Meos.
• 13. kompanii (suurtükipatarei), ülem Relva-SS Unterscharführer (leitnant) Karl Riismandel

Piirikaitserügemendi staap ja I pataljon formeeriti Tartus, pataljoni ülemaks määrati kapten Meinhard Niinepuu, endine Tartumaa Omakaitsemaleva 1. pataljoni ülem.

II pataljoni 6., 7. ja 8. kompanii formeeriti Võrus ja 5. kompanii Petseris, pataljoni ülemaks määrati major Friedrich-Martin Sillaots.

III pataljoni 9., 10., 12. kompanii formeeriti Valgas ja 11. kompanii Antslas, pataljoni ülemaks määrati endine Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasiumi õpetaja, reservohvitser kapten Meinhard Leetmaa.

Rügemendi patarei formeeriti Jõgeval, patarei ülemaks määrati leitnant Karl Riismandel.

Rügemendi lahinguline väljaõpe toimus Kurtna laagris.

1.juulil 1944 oli rügemendi koosseisus sakslasi: 1 ametnik, 2 allohvitseri; Eestist: 56 ohvitseri, 6 ametnikku, 358 allohvitseri ja 1794 alamväelast.

1944. aasta 15. veebruaril suunati rügement Peipsi rannakaitsele, Varnja-Praaga rajooni.

1944. aasta 13. märtsil osales rügemendi III pataljoni 12. ja 13. kompanii koos Omakaitse ühe kompaniiga Omedu juures üle Peipsi jää, tunginud tungis 700-meheline nõukogude Esimese Eesti Partisanide Brigaadi Dmitri Makarovi partisanisalga partisanide diversiooniüksuse sissetungi likvideerimises Kasepää ja Tarakvere metsades, Kangroveski ümbruses.

 Pikemalt artiklis Tarakvere lahing^[2]

1944. aasta 20. kuni 22. märtsil paiknes rügement ümber Kirde-Eestisse, kus allutati 58. jalaväediviisile (Armeegrupp Narwa, XXVI armeekorpus).

1944. aasta maikuus allutati 2. SS-Piirikaitserügement koos teiste piirikaitserügementidega Armeegrupp Narwa Saksa 300. Eriotstarbelisele Diviisile Narva all.

• Piiriomakaitse
• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎

• Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", Kirjastus Olion 2001, 144 lk, ISBN 9985662555
• Phil Nix & George Jerome - The Uniformed Police Forces of the Third Reich 1933-1945, Publisher: Leandoer & Ekholm, ISBN 9197589438; ISBN 978-9197589437
• Georg Tessin, Hans-Adolf Neufeldt & Jürgen Huck - Zur Geschichte der Ordnungspolizei 1936-1945. Koblenz 1957
• Uno Schultz. Leitnant Viktor Sildnik - 95. Eesti Päevaleht, 11. juuni 2014

• Eesti piirikaitse rügemendid
• Teine Piirikaitse Rügement, wehrmacht.rindeleht.ee
• 2. Eesti Piirikaitserügement, www.eestileegion.com

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement  • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas