Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.

 Pikemalt artiklis Väegrupp Nord

 Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon NSV Liidus

Saksa vägede poolt sõjategevuse tulemusena okupeeritud territooriumitel kujunesid Saksa Wehrmachti väeüksuste lahingutegevuse ja -tagalapiirkonnad, kus Saksa tsiviilvõimuorganid puudusid ning tegutsesid Wehrmachti tagalapiirkonnad. Tagalapiirkonnad ja neis tegutsevate sõjaväeasutuste pädevused olid jagatud järgmiselt:

• rindejoonest kuni 20 km kaugusele läänesuunas, kuulus võim antud piirkonnas vahetult rindel tegutsenud Saksa armee diviisiülematele või korpusejuhatajatele;
• piirkonnas, mis asus rindejoonest 20–50 km kaugusel, kuulus võim armeede tagalakomandantidele (nn Korück);
• piirkonnas, mis asus rindejoonest 50 km kaugusel ja mis läänes piirnes tsiviilokupatsioonivalitsuse alla antud ala või Saksamaa põhiterritooriumiga, kuulus võim piirkonnas tegutsenud väegrupi (väegrupi Nord, Mitte, Süd jne) tagalapiirkonna juhile.

Väegrupi Nord tagalapiirkond moodustati selle nime all kas 2. või 5. juulil 1941. Enne kandis see nime 101. tagalapiirkond. Väegrupi Mitte tagalapiirkonnas tegutses 102. ja Väegrupi Süd tagalas 103. tagalapiirkond. Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhatajale allusid 18. novembri 1941. aasta seisuga kolm julgestusdiviisi: nr. 207, nr. 281 ja nr. 285. Tagalapiirkond oli jaotatud nende kolme julgestusdiviisi vastutusaladeks. 207. julgestusdiviisi vastutusalas oli kogu Eesti (v. a. Narva ümbrus) ja Peipsi-tagused alad Pihkvast Narvani. 285. julgestusdiviisi vastutusala jäi Pihkvast kirdesse kuni 18. armee tagalapiirkonnani Leningradi rindel. Kõige lõunapoolsem neist oli 281. julgestusdiviis, mis vastutas territooriumi eest Pihkvast lõunas kuni väegrupi „Mitte” tagalapiirkonnani lõunas ja 16. armee tagalapiirkonnani idas.

25. juulist 1941 kuni 26. märtsini 1944 kuulusid väegrupi Nord tagalapiirkonda ka Eesti alad. Tagalapiirkonna juhataja staap paiknes sel perioodil Võrus.

15. veebruaril 1944 allutati väegrupi Nord ülemjuhataja korraldusel armee tagalasse jäänud ja seni väegrupi tagala juhatajale allunud julgestusüksused operatiivselt armeedele. Tsiviilvalitsuste võim 20 km laiuses lahingutsoonis lõpetati. Alates 22. veebruari keskööst allutati kogu Eesti territoorium 18. armee ülemjuhatajale. Eestis asunud SSi, politsei ja SD üksused jäeti Ostlandi kõrgema SSi ja politseijuhi Friedrich Jeckelni alluvusse. Wehrmacht võttis üle raudteede kaitse, aktiivne võitlus partisanide vastu jäi politseijõudude pädevusse.

• 15. märts 1941 – 31. märts 1943 Franz von Roques
• 1. aprill 1943 – 26. märts 1944 Kuno-Hans von Both

Tagalapiirkonna juhataja staap

• Operatiivosakond
• Luureosakond
• Vastuluureosakond
• Kortermeister
  • Intendantuur
  • Meditsiiniosakond
  • Veterinaarosakond
  • Okupeeritud territooriumi haldamise osakond
  • Sõjavangide C-piirkonna komandant
  • Sõjaarhiivi volinik
  • Tollipiirikaitse komando
  • Personaliosakond

Väeüksused

• 207. julgestusdiviis
• 281. julgestusdiviis
• 285. julgestusdiviis

• 3. julgestusrügement, staap asus Pihkvas ja sellele allusid:
  • 207. tankitõrjekompanii
  • 619. vahipataljon
  • 620. vahipataljon

• Politseirügement "Nord", Opotškas
  • 53. politseipataljon
  • 320. politseipataljon
  • 321. politseipataljon, staap ja kaks kompaniid olid Tartus, 1. motoriseeritud kompanii aga Hiiumaal.

• 207. sidepataljon kahe sidekompanii ja ühe kaugekõneühenduste ehituskompaniiga
• 207. pioneeripataljon, Viljandis kahe kompanii ja kolmanda kompaniiga Paides ja ühe rühmaga Saaremaal.
• 691. motoriseeritud välisandarmeeriapataljon
• 706. vahipataljon, tagalapiirkonna juhataja otsealluvuses.

Väegrupi tagalapiirkonna juhataja otsealluvuses tegutsesid välikomandantuurid Valgas, Tallinnas, Oudovas, Sebežis ja Rakveres ning asulakomandantuurid Moloskovitsõs, Rezeknes, Novorževis, Sajanjes, Tartus, Slantsõs, Novgorodis, Petseris, Opotškas jm.

Linna-, väli- ja asulakomandantuurid olid väegrupi koosseisu kuuluvad sõjaväelised haldusüksused. Asulakomandantuuri tegevuspiirkond Venemaal langes kokku rajooni ja Eestis maakonnaga. Väli- ja linnakomandantuure oli Eestis üldiselt neli ja need langesid kokku Saksa tsiviiladministratsiooni piirkonnakomissariaatidega. 1942. aasta 30. jaanuaril olid Eesti kindralkomissariaadi aladel välikomandantuurid nr. 817(Tartus), 819(Haapsalus), 182(Viljandis, kuni 18. jaanuarini 1942 Valgas) ja 238(Rakveres). 852. asulakomandantuur Narvas allus 18. armeele ja 291. asulakomandantuur Tartus 207. julgestusdiviisile.

• 182. välikomandantuur (saksa keeles Feldkommandantur 182), kuni 18.01.1942 Valgas, siis juulini 1943 Viljandis, juulist novembrini 1943 Pärnus, novembrist 1943 Tartus
• 192. linnakomandantuur^[1] (Feldkommandantur 192 (FK 192)), Tallinnas, Tallinna linna saksa komandandid olid: kindralleitnant Raitz von Frentz ja pärast teda Artur Bisle
• 238. välikomandantuur (Feldkommandantur 238), Rakveres
• 611. välikomandantuur (Feldkommandantur 611), alates 12. novembrist 1943 Pärnus
• 817. välikomandantuur^[2] (Feldkommandantur 817 (FK 817)), asukoht Tartu Ülikooli peahoones Ülikooli tänav 18, Tartus, alates juulist 1943 viidud väegrupi koosseisust välja ja saadetud Austriasse. Tartu väli­komandant oberst­leutnant Hans Gosebruch (Feldkommandanten Oberst Gosebruch); major Walter Scheichenbauer (1889 Pettau – juuni 1942†); komandant krahv Nikolaus von Uexküll (Nikolaus Graf von Uexküll);
• 819. välikomandantuur (Feldkommandantur 819), Haapsalus, likvideeritud novembris 1943, (Ortskommandantur Arensburg, Balti saarte komandant oli kindralmajor Walter Mylo (Der Kommandant der Baltischen inseln) ja Ortskommandantur 283 (OK 283)^[3], Haapsalus, 1941. aastal.)

Asulakomandantuurid 360.(Tallinnas), 366.(Paides) ja 332.(Nõmmel) allusid 192. Tallinna linnakomandantuurile, asulakomandantuurid nr. 858.(Pärnus) ja 356.(Viljandis) 182. Viljandi välikomandantuurile, 859.(Kuressaares) Haapsalu 819. välikomandantuurile, 860. (Jõhvis) Rakvere 238. välikomandantuurile ning 301.(Valgas), 306.(Võrus), 316.(Petseris) ja 281.(Tartus) asulakomandantuurid 817. Tartu välikomandantuurile. 5. detsembril 1941 viidi välikomandantuuride piirid vastavusse Eesti kindralkomissariaadi piirkonnakomissariaatide piiridega ja alates sellest ajast kattis 238. välikomandantuur Virumaa, 192. Tallinna linnakomandantuur Tallinna, Harju- ja Järvamaa, 819. välikomandantuur Lääne- ja Saaremaa, 817. välikomandantuur Tartu-, Võru-, Valga- ja Petserimaa ning 182. välikomandantuur Viljandi- ja Pärnumaa.

 Pikemalt artiklis Väegrupp Nord#Sõjategevus 1941. aastal, Saksa okupatsioon NSV Liidus

16. armee, Korück 584, ülem kindralleitnant Curt von Krenzki;

Armee tagalaülema Korücki haldusaparaat:

• a) Komandandigrupp
• b) Kortermeistrigrupp (Quartiermeister)
• c) Abwehr#Saksa sõjaväeluureüksused sõjaväeosades (Ic) sideohvitserid;
• d) Adjutantuur, kokku 9 ohvitseri, 7 ametnikku, 8 allohvitseri ja 29 reameest.
• Saksa julgestuspataljonid nr. 868, 493, 865;
• Idapataljonid: nr. 664., 659., 658., 668., 667.^[4];
• Tagavarapataljon nr. 16;
• XXXVIII armeekorpuse koosseisus: pataljonid nr. 574, 654, 635, 670. Ida suurtükipatarei, pataljonid nr. 331, 657, 671 ja 655. Ukraina Kasakaeskadron)

Läti kindralkomissariaadi politseiülemale SS-Oberführer Schröderile allunud Läti 267. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 267) ja Leedu kindralkomissariaadi politseiülem, SS-Brigadeführer Wysockile allunud Leedu 13., 5., 10. kaitsepataljon.

18. armee, mille staap asus Tartus, alates 1943. aasta talvest. Korück 586, ülemad

kindralleitnant Hans Knuth 20. jaanuar 1941 – 20. juuni 1943 ja kindralleitnant Oskar van Ginckel 26. juuni 1943 – 8. mai 1945

• Saksa julgestuspataljonid nr. 638, 636, 236; 606. julgestuspataljoni I Rügement; 315. julgestuspataljon, Komando 144;
• Idapataljonid: nr. 663., 662., 661., 660, (Ost-Weikar?, Eesti Põhiüksus Narvas, (Ost-Pi. 666), 665. Idapataljon^[5]

 Pikemalt artiklites Eesti kaitsepataljonid ja kaitsepataljonid

SS- und Polizeiführer Estland, SS-Brigadeführer Hinrich Möllerile allunud, kuid tagalapiirkonnas korrakaitselistel ülesannetel kasutatud: 42. Kaitse Pioneeripataljon, 41. Kaitse Tagavarapataljon ja 37. Kaitse Vahipataljon

• Toomas Hiio, EESTI KUI WEHRMACHT’I OPERATSIOONIPIIRKOND 1941–1944. VÄEGRUPI „NORD” TAGALAPIIRKOND JA 207. JULGESTUSDIVIIS. lk 115-149, LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005, 5. ISSN 1406-7625

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas