Tarto raatus om Tarto raadi, liinavalitsusõ ja liinavolikogo aoluulinõ ammadihoonõq.

Liinavalitsusõ man ommaq Tarto raatusõn Apotheka aptiik ni Tarto liinavalitsusõ infopunkt ja tsihtsäädüngi Tartomaa Turism Tarto Külastüskeskus. Raatusõ kolmanda kõrra pääl saalin kõrraldadas kontsertõ. Innembi ommaq raatusõn olnuq ka Tarti Liina Panga ruumiq, vaekoda ja rae vangimaja.

Tarto raatusõ hoonõq om Tarto vananliinan. Raatusõ iin om Raatusõ plats, raatusõ takan om Ülikooli huulits, mink takan Toomõmäe nõlva pääl om Pirogovi plats, raatusõ nuka mant lätt üles mäkke Lossi huulits.

Sõto ni palangidõ peräst om Tarto keskao vanastliinast alalõ püsünüq õnnõ paar ütsikut hoonõt. Nii om ka Tarto raatus küländ vahtsõnõ: ta ehitedi 1782–1789.

Raatusõ projekti tekk' Rostockist peri ehitüsmeistre Johann Heinrich Bartholomäus Walter.

Torni raatusõpoolsõ küllä pääle panti 1789. aastagal kell, mink tekk' rändkellässepp Politouri Benjamin, kiä oll' ildampa ülikoolin mehaanik. 1805. aastagal panti ülikooli tahtmisõ perrä kellä numbrilaud ka raatusõ Toomõmäe-puulsõ külle pääle, et tudõngiq õigõ ao pääle loengulõ joudnuq. 1913. aastagal telliti S'aksamaalt vahtsõnõ kell, miä tetti käsitse J. F. Weule Turmuhren vabrikun ja panti üles 1913. aastaga põimukuus.

2001. aastagal panti raatusõ torni kellämäng, minkaq saa mängiq mitmesugumaisi viisi. Egä päiv mängväq kelläq Valgrõ Raimondi "Tarto marssi". 18 kellaga kariljon tetti S'aksamaal Karlsruhe kellävabrikun ja mass' 700 000 kruuni (45 000 õurot). Kelläq sääd' paika vabriku kellämeistre Granzi Günter. Kats' vanna kellä jäie alalõ.

2018. aastagal tellse Tartt liin raatusõ kellämängu tävvendämises Hollandi kuninglidsõst valukuast 16 vahtsõt kellä. Hollandi meistre timmiq vanaq s'aksa kelläq ka ärq, et nuuq vahtsidõgaq kokko kõlanuq. Vahtsõt kõlla kitse kas Taani kampanoloog Mølleri Per Rasmus.^[1]

Tarto raatusõ kellämäng om kolmõst Eesti kellämängost kõgõ vanõmb ja suurõmb – ta kaald 2,6 tonni. Raatusõ torn es kannatanuq rassõmbat vällägi. Kõgõ suurõmb kell kaald 96 kg, kõgõ vähämb 8 kg. Kelläq ommaq valõt pronksist, kon om umbõs 80% vaskõ ja 80% tinna.^[2]

• Mus'otajaq tudõngiq

1. ↑ Tarto raatusõ kellämäng
2. ↑ Voldik Tarto raatusõst. Eesti keelen

• Üpruse Helmi "Tartu raekoda" Tallinn: Eesti Raamat, 1984
• H. Ruusmaa "Tartu raekoja ehituslugu" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 87–95

• Tarto raatus Tarto liina võrguleht
• Alttoa Kaur Voldik Tarto raatusõst (PDF, maht 540 kB)
• Tarto raatus kultuurimälehtüisi riikligun registrin
• Puusempi Ene "Tartu raatusõ ehitiq s'aksa meistreq" Postimiis, 16. joulukuu päiv 1998 (intervjuu Tiirmaa Udoga)
• Olmaru Jaan "Tarto raatus muutus advendikalendris" Tarto Postimiis, 4. märtekuu päiv 2010