XMM-Newton
 XMM-Newtoni makett Darmstadtis ESOC-i juures | |
| Organisatsioon | Euroopa Kosmoseagentuur |
|---|---|
| Missioonitüüp | Röntgenastronoomia |
| Stardi aeg | 10. detsember 1999 |
| Kanderakett | Ariane 5G #504 |
| Stardikompleks | Guajaana kosmodroom |
| Missiooni kestus | Nominaalne: 2 aastat, tegelik 14 aastat 10 kuud ja 16 päeva |
| COSPAR ID | 1999-066A |
| SATCAT | 25989 |
| Mass | 3 764 kg |
| Suurused | Pikkus: 10,8 m, laius 16,16 m |
| Võimsus | Võimsus 1 600 vatti |
| Orbiidi elemendid | |
| Ekstsentrilisus | 0,7830764 |
| Inklinatsioon | 65,66 kraadi |
| Apogee | 112 960 km |
| Perigee | 8 146 km |
| Tiirlemisperiood | 2871,77 minutit |
XMM-Newton (XMM tähendab X-ray Multi Mirror 'mitmikröntgenpeegel') on ESA kosmose-röntgenobservatoorium, Maa tehiskaaslane.[1]
See saadeti 10. detsembril 1999 kanderaketi Ariane 5G abil Guyana Kosmosekeskusest ekstsentrilisele elliptilisele Maa-lähedasele orbiidile.[2][3] Praegusel korrigeeritud orbiidil on perigee Maast 15 415 km kaugusel ja apogee 105 665 km kaugusel. Observatooriumi oli ette nähtud töös hoida 2014. aasta lõpuni.
Tehiskaaslase pikkus on 11 meetrit ja mass 4 tonni. Tegu on ESA seni suurima teadussatelliidiga.
XMM-Newtoni ülesanne on otsida kosmosest röntgenikiirguse allikaid, sealhulgas supernoovade jäänuseid, neutrontähti, pulsareid ja kvasareid.
Observatooriumis on kolm paralleelset röntgenteleskoopi (Wolter).[4] Nendega suudetakse avastada ka väga nõrka röntgenikiirgust. Seal on kolm korraga töötavat pooljuhtdetektorit, kaks spektromeetrit, millega saab registreerida kiirgust energiavahemikus 0,35–2,5 keV, ning esimest korda ka optiline teleskoop.
Aastal 2007 avaldas ESA XMM-Newtoni andmete põhjal seni suurima kosmiliste röntgenikiirgusallikate kataloogi "2XMM", milles on loetletud 247 000 allikat ning mis katab 1% taevast.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "WELCOME TO THE XMM-NEWTON SCIENCE OPERATIONS CENTRE". ESA. Vaadatud 11. juuli 2018.
- ↑ "Orbit/Navigation". ESA. Vaadatud 11. juuli 2018.
- ↑ "Ariane 5 Generic". ESA. Vaadatud 11. juuli 2018.
- ↑ "X-Ray Mirrors". ESA. Vaadatud 11. juuli 2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
