Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov (vene keeles Владимир Николаевич Коковцов; 18. aprill 1853 (vkj. 6. aprill) Novgorodi kubermang – 29. jaanuar 1943 Pariis) oli Venemaa keisririigi poliitik, rahandusminister ja peaminister (keiser Nikolai II Ministrite Nõukogu esimees) aastatel 1911–1914.

Ta sündis 1853 Novgorodi kubermangus Borovitši maakonnas Gorna-Pokrovskoje mõisas. Ta õppis Teises Peterburi Gümnaasiumis, seejärel 1866–1872 Tsarskoje Selo lütseumis ja lühikest aega Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolist pidi ta loobuma isa surma tõttu, misjärel peres tekkisid rahalised raskused. Ta asus tööle riigiteenistusse.

Alates 1900 oli ta senaator ja alates 1905 tõeline salanõunik.

Kokovtsov oli 1904–05 ja 1906–14 Venemaa rahandusminister ja 18. septembrist 1911 30. jaanuarini 1914 Venemaa peaminister. Nikolai II nimetas ta peaministriks pärast Pjotr Stolõpini tapmist. Nikolai II ta ka vabastas ametist, kuid jättis ta Riiginõukogu liikmeks ja senaatoriks ning omistas talle krahvitiitli.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni põgenes ta Soome kaudu välismaale ja asus elama Pariisi, kus juhatas rahvusvahelist kommertspanka. Alates 1923 juhatas ta ühtlasi keiser Nikolai II mälestusele ustavate liitu.