Visegrádi mäestik (ungari Visegrádi-hegység, saksa keeles ka Plintenburger Gebirge) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust.

Mäestik asub Pesti ja Komárom-Esztergomi komitaadis. Mäestiku põhja- ja idapiiriks on Doonau jõe org, mis eraldab seda Börzsöny mäestikust, mäestikust lõunas paikneb aga Pilis. Kuna geograafiliselt on need kaks mäestikku lähedased, siis paigutab osa autoreid Visegrádi mäestiku Ungari keskmäestiku alla, samas erinevad need kaks mäestiku geoloogiliselt. Visegrádi mäestik on geoloogilises mõttes Börzsöny mäestiku jätkuks, olles nagu Põhja-Ungari keskmäestikki vulkaanilise tekkega, sellal kui Pilis koosneb nagu ülejäänud Ungari keskmäestiku osadki settekivimitest.

Kõrgus kuni 699 meetrit (Dobogókő). Mäestik on nime saanud Visegrádi linnalt.

Keskajal oli mäestik kuninglikuks jahipiirkonnaks. XIX sajandil kujunes see turismipiirkonnaks.

Taimestikuliselt moodustab mäestik koos Pilise mäestikuga Pannoonia taimkatteprovintsis iseseisva taimkatterajooni, millele on omased lubjalembesed taimed ja suur liigirikkus.^[1] Seal kasvab ligi 60 looduskaitsealust taimeliiki.^[2] Metsades kasvavad puudest valdavalt tammed ja pöögid.

Imetajatest elavad seal metsnugis, metskass, metskits, metssiga, punahirv ja muflon.^[3]

Mäestik koosneb valdavalt Triiase merelistest setetest, ent nende seas on ka mandriliste setete kihte. Oligotseeni ajastul kujunes piirkond rannikualaks, kuhu kuhjusid jõesetted.

Olulist osa mäestiku kujunemisel mängis Karpaatide tekkeperioodi aegne vulkanism.^[4] Mäestiku uuema osa moodustavad Miotseenist pärinevad vulkaanilised kivimid, põhiliselt andesiit. Sealsed kivimid on aga tugevasti erodeerunud, nii pole võimalik alati täpselt öelda, millised osad mäestikust kujunesid lakoliitidest, millised olid aga endise vulkaani osad, ka pole rekonstrueeritav seal tõenäoliselt paiknenud kaldeera.

Küll on aga võimalik rekonstrueerida mäestiku teket. Esimesel perioodil oli valdav subvulkanism, millega kaasnes soonkivimite teke. Järgnevalt puutus magma kokku põhjaveega ja järgnes plahvatuslik periood, mil tekkis püroklastiline materjal, osalt ka ignimbriit. Esimesel perioodil tekkinud kivimite seas domineerivad andesiit ja datsiit.

Teises faasis järgnes vulkanism, millele olid iseloomulikud lõõmpilved. Vulkaanilise tegevuse käigus kuhjus piirkonda suure pürokseenide ja amfiboolide sisaldusega andesiitne laava, tekkis ka pimssi. Sealne andesiitne tuff on paljude allika tekkepõhjuseks.^[5] Toonasest ligi kümnekilomeetrilise läbimõõduga kihtvulkaanist on kujunenud mäestiku kõrgeim osa. Hiljem lisandus piirkonda teisigi kihtvulkaane. Hiljem lisandus piirkonda ka lössi.^[6]

Mäestiku osaks on ka hilisema tekkega Doonau org. Ühe oletuse kohaselt on tegemist puhanguoruga, mille tekitas mäestiku taha kuhjunud vete väljavool, ent uuemad teooriad pooldavad oru teistsugust teket. Tõenäolisemalt on Doonau org mäestiku tekkele eelnenud ajast pärinev meander, mis orogeneesi käigus süvenes.

Erinevalt Pilisest puuduvad Visegrádi mäestikus karstikoopad; sealsed koopad on tekkinud vulkaanilistesse kivimitesse.

• 
  Vaade Doonau orule
• 
  Vadálló-kövek
• 
  Üks koobastest
• 
  Dobogókő

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Visegrádi mäestik