Vintlased (Fringillidae) on lindude sugukond värvuliste seltsist.

Vintlased on suur rühm jämeda nokaga linde. Nad on jässaka keha, ümara pea ja lühikese kaelaga. Tiivad on keskmise pikkusega. Sulestik on paks, tihe ja tavaliselt kirev. Mõnel troopikaliigil on peas tutt.^[1]

Enamasti elavad vintlased metsades ja põõsastikes, ent mõned liigid on kohastunud eluks kõrbetes ja mägede alpivööndis.^[1]

Vintlaste levila hõlmab enam-vähem kogu maailma peale Antarktika ja Austraalia. Troopikas ja lähistroopikas on nad paiksed, parasvöötmes rändlinud. Eristatakse 122 liiki.^[1]

Vintlased pesitsevad paaridena. Nende pesad on kausjad, sageli väga peenelt kõrtest ja raagudest punutud ning seest jõhvide ja muu pehme materjaliga vooderdatud. Pesa võib asuda nii puu otsas, põõsas, maapinnal, kivide vahel kui ka kaljulõhes. Kurnas on 3–7 kirjut muna. Hautakse kaks nädalat. Tavaliselt on aastas üks kurn, vahel kaks.^[1]

Vintlaste laul ei ole kuigi keerukas, kuid kõlav ja mitmel liigil üsna meeldiv. Sellepärast peetakse neid puurilindudena.

Vintlased toituvad valdavalt seemnetest ja teistest taimeosadest. Ainult poegi toidetakse putukatega. See viitab asjaolule, et vintlased on arenenud välja putuktoidulistest lindudest. Umbrohuseemnete ja kahjurputukate hävitajana on vintlased kasulikud linnud.

Vintlaste sugukonda kuuluvad järgmised Eestis elutsevad perekonnad:

• vint (Fringilla)
• koldvint (Serinus)
• ohakalind (Carduelis)
• käbilind (Loxia)
• karmiinleevike (Carpodacus)
• männileevike (Pinicola)
• leevike (Pyrrhula)
• suurnokk-vint (Coccothraustes).

Euroopas elutsevad veel järgmised vintlaste perekonnad:

• kõnnuleevike (Rhodopechys)
• kõrbeleevike (Bucanetes).