Vassili II Pime (Василий II Васильевич Тёмный 10. märts 1415 – 27. märts 1462) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst.

Vassili II isa oli Vladimiri (1362–1389) ja Moskva (1359–1389) suurvürsti Dmitri Donskoi poeg, Moskva suurvürsti (1389–1425) Vassili I ja ema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Vytautas Suure tütar Leedu Sofia. Tänu sellele olid Vassili suhted Leedu suurvürstiriigiga algusaastetel suurepärased. Kuid Vytautase surma järel 1430. aastal puhkes Moskva suurvürstiriigis võimuvõitlus ning mõneks ajaks haaras trooni enda kätte Vassili onu, Dmitri Donskoi poeg Galitši vürst Juri Dmitrijevitš, kes aga 1434 suri.

1435. aastal õnnestus Vassilil, Galitši Juri Dmitrijevitši poja Dmitri Šemjaka abil oma võim Moskvas taastada, troonil olnud teine Juri Dmitrijevitši poeg Vassili Jurjevitš hukati. Teda tavaliselt ametlikult Moskva troonil olnuks ei loeta, mistõttu Ivan III poega nimetatakse enamasti Vassili III-ks, mõnikord aga siiski ka Vassili IV-ks.

Algselt Krimmi valitseja Olug Muhammed (Oluğ Möxәmmәt) tungis Krimmist väljaajamise järel 1437. aastal, Vene aladele ja vallutas Beljovi asula, mida kaitses edukalt Beljovi lahingus 1437. aastal Moskva suurvürstiriigi vägede eest. Olug Muhammed võttis oma kontrolli alla Kuldhordi alad Volga keskjooksul, mis piirnesid suurvürstiriigi aladega. Olug Muhammed tegi ka esimesed edukad sõjaretked Moskva suurvürstiriigi aladele, vallutades Nižni-Novgorodi ja piirates kaks nädalat edutult Moskva kremlit 1439 ja aastatel 1444–1445, vallutades taas Nižni-Novgorodi ja talvitudes selles hõivatud piirkonnas. 1445. aastal kevadel tatarlased vallutasid uuesti Nižni-Novgorodi ja 1445. aastal toimunud Suzdali linna all Nerli jõel Suzdali lahingus Kaasani väed Olug Muhammedi ja poegade Mahmuti (Məxmüt) ja Qasimi (Qasím) juhtimisel võitsid Moskva suurvürstiriigi suurvürsti Vassili II vägesid ja vangistasid Vassili II ning tema kaaskonna ülikud. Vaherahu tingimuste kohaselt: Moskva suurvürstiriik tasus Vassili II eest ülisuure lunaraha, kõik vene lihtsõdalased müüdi muslimi orjaturgudel, Vene linnadesse määrati tatari maksukogujad ja järgnevalt läänistas Vassili II Qasimile Rjazani piirkonnas 1452. aastal Oka jõel asuva Meštšera madaliku piirkonnas alad, millest kujunes Kaasani khaaniriigi ja Moskva suurvürstiriigi vaheline puhverala – khaan (1445–1468) Qasimi Kassimovi khaaniriik.

1445. aastal kukutas Galitši vürst Dmitri Šemjaka, Vassili II ning saatis ta Uglitšisse maapakku, lisaks lasi ta ka pimedaks torgata. Kuid Vassili toetajaskond oli küllaltki tugev ning 1447. aastaks õnnestus tal Moskva suurvürstiriigi troon tagasi saada.

Järgnenud Rjurikovitšite vahelises võimuvõitluses toetasid tatari Kaasani khaan ja Olug Muhammedi pojad Vene toonipretendente, vältimaks ühe osapoole tugevnemist.

1453. aastal võitis Vassili II Dmitri Šemjakat lõplikult ning lasi ta mürgitada. Nii õnnestus Vassilil enda liinile troon kindlustada ning tema pojal Ivan III-l enam sisevõitlusega tegeleda ei tulnud. Vassili II valitsusajal sai lagunenud ja killustunud Kuldhordi järglasriikidest, piirialadel tatarlastest khaanide (tsareevitšitega) osastisvürstiriigid (Kassimovi khaaniriik jt), mis hõlmasid Lõuna-Venemaa alasid ning Putivli, Rõlski, Kurski ja Belgorodi linna.

Vassili II suutis oma poliitikaga saavutada ka Pihkva, Vjatka ja Novgorodi sõltuvuse temast, kuid see ei kujunenud veel otseseks ülemvõimuks.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vassili II

Vassili isa oli Moskva suurvürst Vassili I ja ema Sofia, Leedu suurvürsti Vytautas Suure tütar.

Vassili II oli abielus Maria Jaroslavnaga Borovskist (–1485), kes oli Malojaroslavetsi vürsti Jaroslav Vladimirovitši ja Maria Fjodorovna Koškina tütar. Vassili II ja Maria järglased:

• Juri Vassiljevitš, vanem (1437–1441),
• Ivan Vassiljevitš (1440–1505), Moskva suurvürstina (1447–1462) Ivan III
• Juri Vassiljevitš, noorem (1441–1472), Dmitrovi vürstiriigi vürst (1462–1472),
• Andrei Vassiljevitš, vanem (1446–1493), Uglitši vürstiriigi vürst (14621–11491)
• Simeon Vassiljevitš (1447–1453)
• Boriss Vassiljevitš (1449–1494), Volokolamski vürstiriigi vürst
• Andrei Vassiljevitš, noorem (1452–1481), Vologda vürstiriigi vürst (1462–1481)
• Anna (1451–1501), abiellus 1464. aastal Moskvas Rjazani vürstiriigi suurvürsti Vassili Ivanovitšiga (1448–1483)