Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas. Ordulinnus asus Peipsi järve kohal Narva jõe läänekaldal, Vtroja (Trooja) oja Narva jõkke suubumise vastas.

Vasknarva linnus (saksa keeles Neuschloss; alamsaksa Nyslot, Nieslot; rootsi Nyslott; vene Сыренец ehk Sirenets) oli Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskus ja foogti residents.

Linnuse rajas 1349. aastal Liivi ordu meister Goswin von Herike, et kontrollida Peipsi järve ja Narva jõe veeteid, kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal toimunud sõjakäigu ajal.

1427–1442 aastal ehitas Liivi ordu linnuse endisele kohale uuesti üles. Linnust kutsuti nimega Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnusehoone oli ehitatud paekivist ning seinte paksus oli 2,6–3,6 meetrit. Arvatavasti oli majalinnus omakorda ümbritsetud ringmüüriga. Elamiseks ettenähtud kolmekorruseline majalinnus pindalaga 345 m² oli suurte akende ja müürisiseste treppidega hoone, mis olevat olnud 12 meetrit kõrge, 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.

Vasknarva foogtkonna keskusena oli linnus tähtis Vana-Liivimaa kaitsja.

Laagerkastelli müüride ja ümartornide praeguseks säilinud jäänused pärinevad tõenäoliselt 15. sajandi II veerandist. Need on juba selgelt kohandatud tulirelvadele. Tornid läbimõõduga 12–12,5 m asusid pikliku põhiplaaniga ringmüüri loode- ja kagunurgas, põhjamüüris asuvat väravat kaitses spetsiaalne väravahoone. Algne majalinnus jäi kagutorni lähedusse idamüüri äärde.

1558. aasta 5. juulil, pärast Vene-Liivi sõja käigus toimunud Narva linna piiramist, vallutasid linnuse Vene väed. Linnus sai sõjas tugevasti kannatada, kuid see taastati 17. sajandi alguseks. 1581. aasta talvel saabus sõjakäigul Pontus De la Gardie oma väega üle külmunud Soome lahe, vallutas Vene tsaaririigi vägedelt Rakvere, Toolse, Narva ja Ivangorodi ning hõivas ka Vasknarva linnuse.

Linnust mainiti 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid kõigist õigustest mitme Eestimaa linnuse ja nende läänide peale. Juba sama sajandi lõpul pidi linnus aga olema kas hüljatud või purustatud, sest Põhjasõja ajal seda enam ei kasutatud.

Selle ümbrust uuriti põgusalt ka 2019.^[1] 2021. aastal teostati linnuses väljakaevamisi. Väljakaevamiste käigus tuli välja keldri- või soklikorrus ning kaldakindlustused. Seni olid avatud linnusevaremete kolme seina. Säilinud seinad on tegelikult vaid sisemise hoone seinad, mida ümbritses omakorda välismüür. Välitööde käigus sai kinnitust välismüüri olemasolu. Tulid välja ka müüri kolm torni, neljas on veel leidmata^[2].

• 
• 
• 
  Linnusemüür ja laskeava
• 
  Ordulinnuse varemed 2006. aastal
• 
• 

• Eesti linnuste loend

• Abbildungen der livländiscen burgen im album des Marquis Paulucci. Raamat on välja antud Läti Ajaloo Instituudi poolt. Ieva Ose Riga 2008
• Alttoa, Kaur. Märkmeid Vasknarva ordulinnusest. Märgilised mälestised. Uurimusi Narva piirkonna ajaloost. Narva Muuseum. Toimetised 12. Narva: Narva Muuseum, 2012 (54−72)

• Vasknarva ordulinnus kultuurimälestiste riiklikus registris

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vasknarva ordulinnus