Valgepöök
|
See artikkel räägib perekonnast; liigi kohta vaata artiklit Harilik valgepöök |
| Valgepöök | |
|---|---|
 Harilik valgepöök | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Pöögilaadsed Fagales |
| Sugukond |
Kaselised Betulaceae |
| Perekond |
Valgepöök Carpinus |
Valgepöök (Carpinus L.) on puude perekond kaseliste sugukonnas.
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Varasemad süstemaatikad paigutasid valgepöögi perekonna koos sarapuu (Corylus) ja humalpöögiga (Ostrya) eraldi sugukonda sarapuulised (Corylaceae), APG III süsteemi (2009) kohaselt kuulub valgepöök kaseliste sugukonda (Betulaceae).
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]
Valgepöögid kasvavad 10–20, harva kuni 30 meetrit kõrgeks. Lehed on 3–10 cm pikad, saagja servaga. Isas- ja emasõied kasvavad samal puul, kuid ühel oksal on kõik õied samast soost. Valgepöök on tuultolmleja. Vili on väike, 3–6 mm pikk pähkel. Pähklid kasvavad kobaras, ühes kobaras tavaliselt 10–30 pähklit.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Valgepöögi perekonda kuulub 30–40 liiki, mis kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Kõige rohkem liike kasvab Ida-Aasias, eriti Hiinas. Euroopas kasvab üksnes kaks liiki ja Põhja-Ameerika idaosas üks.
Eestis kasvatatakse ilupuuna harilikku valgepööki (Carpinus betulus L.), mis tavaliselt meie oludes ei õitse. Harilik valgepöök on atlantilisel kliimaperioodil olnud Eestis pärismaine.
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Valgepöögil toituvad mitut liiki liblikate röövikud, näiteks Epirrita autumnata, Hemithea aestivaria, Colotois pennaria, Amphipyra berbera ja harilik külmavaksik.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Valgepöögi puit on valkjashall. Kuivanud puidu keskmine tihedus on 750 kg/m3 ja Brinelli kõvadus 3,5 kgf/mm2. Puit kuivab aeglaselt ja kasvamise käigus võivad tekkida praod, sest kuivades väheneb puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel. Lõikeriistaga on puitu raske töödelda. Ilma eritöötluseta peab puit hallitusele halvasti vastu. Poleerimise suhtes on ta kapriisne.
Valgepöögist valmistatakse muusikainstrumente, spooni, tisleritooteid ja parketti. Minevikus kasutati puitu masinaehituses, eriti süstikute valmistamiseks. Pöögiparketi tarvitamisel tuleb arvestada, et niiskudes ja kuivades muutub puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Carpinus betulus – harilik valgepöök
- Carpinus caroliniana (Carpinus caroliniana var. virginiana) – karoliina valgepöök
- Carpinus caucasica – kaukaasia valgepöök
- Carpinus cordata – südajas valgepöök
- Carpinus henryana – henry valgepöök
- Carpinus japonica – jaapani valgepöök
- Carpinus orientalis – ida-valgepöök
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
