Valga–Riia rongiliin
Üldist
Asukoht	Eesti (Valgamaa) Läti
Alg- ja lõpp-punkt	Valga Riia

Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis. Liin läbib Eesti osas vaid Valga linna, kuid Läti osas tervet Põhja-Lätit.

Valga–Riia rongide lõppjaam viidi aastal 2001 üle Valgast mõne kilomeetri kaugusele Lugažisse, mistõttu katkes Eesti ja Läti vahel reisirongiliiklus. See taastati aga 25. aprillil 2008 ning toimib siiani. Päevas sõidab mõlemasse suunda kolm reisirongi (seisuga 2009)^[1].

• Valga (elroni peatus)
• Lugaži
• Saule (endine peatus)
• Seda (endine peatus)
• Strenči
• Brenguļi (endine peatus)
• Valmiera
• Bāle (endine peatus)
• Lode
• Jāņamuiža
• Cēsis
• Āraiši
• Melturi
• Ieriķi
• Līgatne
• Vildoga (endine peatus)
• Sigulda
• Silciems (endine peatus)
• Egļupe
• Inčukalns
• Vangaži
• Krievupe
• Garkalne
• Baltezers (endine peatus)
• Jugla
• Čiekurkalns
• Zemitāni (Skulte rongi peatus)
• Riia (Rīga pasažieru)

Rongiliin rajati aastatel 1886–1889 (avati 22. juuli 1889) osana Liivimaa ja Pihkva kubermangu läbiva Riia–Pihkva raudteeliinist (selle alla arvati ka Tartu–Valga rongiliin), rongiliini pikkus oli 287 versta ehk 306 km.

Tartu–Valga-Riia 236 3/4 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valka raudteejaam → 8 versta ← Kulpi → 8 versta ← Strenči → 21 1/4 versta ← Valmiera raudteejaam → 20 versta ← Lenči → 18 3/4 ← Raupa → 22 1/2 ← Englārte ← 20 3/4 ← Rodenpois → 23 1/2 ← Riia raudteejaam.

1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangus tegutsenud Balti raudtee ja Riia–Pihkva raudtee liideti Balti raudteega, 1907. aastal Balti raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel moodustati Loode raudtee (vene Северо-Западныя казенныя железныя дороги).

• Lugaži raudteejaam, avati 1942. aastal Teise maailmasõja ajal sõjaväeešelonide komplekteerimiseks.
• Saule harutee raudteepeatus, avati 1900. aastal.
• Strenči raudteejaam, avati 1889. aastal, algne saksapärane nimi Stackeln.
• Brenguļi raudteejaam, jaama esmamainimine 1918. aastal, peatuse kohta kasutati ka saksapärast nime Neu-Wrangelshof ja lätipärast nime Jaunbrenguļi.
• Volmari raudteejaam, avati samal ajal rongiliiniga, 1919. aastast Valmiera raudteejaam. Volmari raudteejaam oli ka raudteesõlm, kus ristusid 1912. aastal avatud kitsarööpmelised Ainaži–Valmiera ja Valmiera–Smiltene raudtee.
• Lode harutee raudteepeatus, avati 1889. aastal. 1920. aastal nimetati raudteejaam Liepa jaamaks, kuid 1921. aastal taastati nimi Lode.
• Vendeni raudteejaam, avati 1889. aastal. 1919. aastal nimetati ümber Cēsiseks.
• Āraiši raudteejaam, avati 1897. aastal.
• Tänapäeva Melturi raudteejaama juures eraldus Riia–Valga rongiliinilt Ieriķi–Gulbene raudteeharu.

Esimese maailmasõja ajal, aastatel 1917–1918, kui raudtee oli Saksa keisririigi armee käes, ehitati raudtee Riiast Ieriķini normaalrööpmeliseks (1435 mm).

Aastatel 1919–1921 võttis Lätis vähehaaval võimust vene rööpmelaiusega laiarööpmeline raudtee (1524 mm), mis on tänapäevani kõikides endistes Nõukogude liidu vabariikides^[2].

Aastail 1941-1942 otsustasid Saksa okupatsioonivõimud rongiliiklust liinil laiendada. Sel eesmärgil avati terve rida uusi peatuseid, mis enamikus pärast sõja lõppu suleti ja mitmest neist pole teada isegi asukoht. Taolised sõja ajal avatud peatused on Krīvupe, Aizvēji ehk Paltmale, Autīne ehk Bumburi, Abula ja Tālava. Samal ajal avati ka Lugaži raudteejaam, mis jäi aga kasutusse. Melturi ja Seda peatused küll sõja järel suleti, ent need on hiljem taastatud.^[3]

• Raudteetransport Lätis
• Raudteetransport Eestis