Valfried Gutmann (13. august 1900 Tallinn – 28. juuni 1992 Los Angeles) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1937), Õhukaitse Staabi ülem.

Läks Tallinna Poeglaste Gümnaasiumist 21. detsembril 1918 vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid lõpetas 1919. aastal siiski gümnaasiumi.^[1]

Alates 12. jaanuarist 1919 oli ta Kitsarööpmelisel Soomusrongil nr. 2 rindel. 9. aprillil 1919 saadeti soomusrongilt Sõjakooli esimesele sõjaaegsele lipnike kursusele. Lõpetamisel ülendati V. Gutmann lipnikuks ning määrati 9. Jalaväepolku, kus ta nimetati 3. kompanii nooremohvitseriks. Gutmann sai vähem kui nädal enne vaherahu sõlmimist mürsukilluga seljast haavata. Kuna ta viibis pikemat aega ravil, siis arvati ta ohvitseride reservi.

12. märtsil 1920 lähetati Gutmann ohvitseride reservist lennuväkke ja määrati õppejaoskonda lendurõpilaseks. Ta kinnitati lenduri kutses 15. oktoobril 1921 ning määrati merilennu salka lenduriks.

1921. aastal alustas ta Tartu Ülikoolis õpinguid õigusteaduse alal, kuid need jäid peagi pooleli.

1. juunil 1922 viidi üle maalennusalga lenduriks. 1924. aasta sügisel sõitis Gutmann kaheksaks kuuks Prantsusmaale Cazaux' lennukooli laskeasjandust ja pommipildumist õppima. Kursuse läbimise järel määrati ta 1925. aasta sügisel õppejaoskonna (aastast 1927 Lennukooli) laskeasjanduse instruktori kohale. Ta vabastati viimaselt kohalt 1. augustil 1928 ja suunati Inglismaalt saabunud lennuväeohvitseride korraldatud lennuinstruktorite kursusele, et õppida Suurbritannia kuninglikus lennuväes kasutatud süsteemi järgi lenduriõpilasi välja õpetama. Gutmann lõpetas kursuse 22. septembril 1929 ja alates 1. juulist 1930 kuni 30. juunini 1931 teenis ta Lennukooli lennuväljaõppe jaoskonna ülema ametikohal.

1933. aastal lõpetas Gutmann Kõrgema Sõjakooli ning määrati samal sügisel Õhukaitse Staapi I jaoskonna ülema kohale, alates 21. septembrist 1934 Üksiku Lennuväedivisjoni nr 1 ülem. 11. jaanuarist 1937 sai temast Lennukooli ülem. Alates 1. novembrist 1939 oli ta Õhukaitse staabi ülem ning Õhukaitse ülema kolonel Richard Tombergi Moskvas lähetuses viibimise ajal 23. detsember 1939 – 5. märts 1940 täitis ta ka Õhukaitse ülema kohuseid.

Nõukogude okupatsioonivõimud määrasid ta 30. septembril 1940 Õhukaitse juhatuse likvideerimise vastutavaks isikuks, päev hiljem vallandati ta Õhukaitse staabi ülema kohalt. 1. jaanuaril 1941 arvati Eesti Vabariigi aegsete väeosade koosseisude vähendamise tõttu reservi.

Saksa okupatsiooni ajal oli ta Sisedirektooriumi politsei ja omakaitse valitsuse staabiülem, hiljem politseivalitsuse abidirektor.

1944. aastal põgenes ta Rootsi, hiljem asus ümber Saksamaale, kust 1950. aastal asus elama Ameerika Ühendriikidesse. Ta töötas New Yorgis ja Los Angeleses raamatupidajana, oli aktiivne seltskonnategelane – Los Angelese Eesti Seltsi esimees, EELK San Francisco koguduse organist ja koorijuht.

• Lipnik – 03.08.1919
• Alammleitnant – 24.12.1920
• Leitnant – 22.02.1924
• Kapten – 22.02.1927
• Major – 18.02.1931
• Kolonelleitnant – 19.02.1937

• Priikooli õigus kuni ülikooli lõpetamiseni, 1921
• Vabadussõja mälestusmedal, 1922
• Läti Vabariigi 10 aasta iseseisvuse mälestusmedal, 1929
• Tšehhoslovakkia lendurimärk, 1929
• Läti lennuväerügemendi märk, 1930
• Kotkaristi IV klassi teenetemärk, 1936
• Sõjateenete Rist (Kriegsverdienstkreuz), II klass mõõkadega, 1943

Tema isa oli kunstnik ja omavalitsustegelane Toomas Gutmann.

• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad". Külim. Tallinn 2011

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Sissekanne Väliseesti isikuloolises andmebaasis (VEPER)
• Sissekanne Ohvitseride andmekogus