Valeraha
Valeraha on valuuta imitatsioon, mis on valmistatud riigi või valitsuse loata. Valeraha tootmine või kasutamine on pettuse ja võltsimise vorm ehk kuritegu.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Raha on võltsitud peaaegu sama kaua, kui see on maksevahendina kasutusel olnud. Enne paberraha kasutuselevõttu oli valeraha tegemise kõige levinum meetod mitteväärismetallide segamine puhta kulla ja/või hõbedaga. Praegusel ajal kasutatakse valeraha tootmiseks enamasti printereid.[1] Tänapäeval kutsutakse kõige paremaid võltsitud rahatähti "superdollariteks", sest neil on kõrge kvaliteet ja suur sarnasus ehtsate USA dollaritega. Alates 2002. aastast, kui võeti kasutusele euro, on võltsitud ka euro pangatähti ja münte, kuid siiski oluliselt vähem kui USA dollareid.
Mõju ühiskonnale
[muuda | muuda lähteteksti]Valeraha tootmine on kahjustanud ühiskonda mitmel moel:
- vähendanud raha väärtust;
- vähendanud paberraha vastuvõetavust;
- suurendanud ringluses olevat raha kogust majanduses, mis on viinud inflatsiooni kasvuni.
Valeraha vastu võitlemine
[muuda | muuda lähteteksti]Traditsiooniline paberraha võltsimise vastu kasutatud meetod oli rahatähtedele lisatud detailne sügavtrükk, tänu millele oli lihtne valeraha ära tunda.[1] Põhja-Ameerika kolooniates kasutati väga leidlikku meetodit, et vältida valeraha ringlust – pabertähtedele trükiti kindla taimelehe muster. Kuna taimelehes asuvad mustrid on väga unikaalsed ja keerulised, oli valeraha tootmine praktiliselt võimatu. Müntidel kasutati näiteks tehnikaid, kus servi töödeldi nii kvaliteetselt, et väärismetalle poleks saanud maha kraapida. Seda meetodit kasutati peamiselt kuldmüntide valmistamisel.
Tehnoloogia areng 20. sajandi lõpul lihtsustas valeraha tootmist märkimisväärselt. Samas suutsid rahvusvahelised graveerimisbürood välja töötada ka uusi valeraha tootmise vastaseid süsteeme. Võeti kasutusele hologrammid, mitmevärvilised rahatähed, varjatud turvaribad, mikrotrükk, vesimärgid ja värvid, mille värv muutub sõltuvalt valguse kaldenurgast. Lisaks loodi ja kohandati ka tarkvaraprogramme – näiteks Adobe Photoshop modifitseeriti tootjate poolt selleks, et takistada skaneeritud pangatähtedega manipuleerimist.
Karistused valerahategemise eest
[muuda | muuda lähteteksti]| Riigid | Maksimaalne vanglakaristus ja rahaline karistus |
|---|---|
| Sambia | Eluaegne vanglakaristus koos võimaliku rahatrahviga |
| Jaapan | Eluaegne vanglakaristus, minimaalne vanglakaristus 3 aastat |
| Lõuna-Korea | Eluaegne vanglakaristus |
| Prantsusmaa | 30 aastat, rahatrahv 450 000 eurot |
| Poola | 25 aastat, minimaalne vanglakaristus 5 aastat |
| Ameerika Ühendriigid | 20 aastat, võimalus asendada vanglakaristus rahatrahviga |
| Kanada | 14 aastat |
| Suurbritannia | 10 aastat, võimalus asendada vanglakaristus rahatrahviga |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Counterfeit money. Wikipedia (2019)
- Counterfeit Money. Factmonster (2019)
- Raha ajalugu. Annaabi
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
