Vald (leedu keeles seniūnija, mitmuses seniūnijos) on Leedu 2. järgu haldusüksus. Leedu on jagatud 546 vallaks.

Esimesed vallad moodustati Leedu aladel XIV sajandi teisel poolel. Tegemist oli haldusüksustega, mis ümbritsesid suurvürstide valduses olevaid linnuseid. Olukord muutus aastal 1413, mil Poola alade eeskujul moodustati maal Vilniuse vojevoodkond ja Trakai vojevoodkond. Neist väljapoole jääv Žemaitija ala hakkas kandma nime Žemaitija vald. Selle koosseisus oli ligi kolmkümmend maakonda ja oma staatuselt vastas see pigem vojevoodkondadele.^[1]

Tänapäevased vallad said aluse aastal 1919 kui maakonnasisesed haldusüksused, kus pidi olema vähemalt 100 elanikku.^[2] Nõukogude perioodil moodustati nende asemele külanõukogud, ent Leedu taasiseseisvumisel taastati ka vallad.

Leedu valdasid juhivad vallavanemad, kes on määratavad riigiametnikud. Nende ülesandeks on Irena Degutienė määratluse kohaselt tegeleda haldusüksuse finantsiliste ja juriidiliste küsimustega ning olla sealse rahva probleemide esindaja kõrgemal, omavalitsuslikul tasandil.

Haldusüksustena eksisteerivad vallad Leedus ka suuremate linnade sees.