Ameerika Ühendriikide president
| Ameerika Ühendriikide president | |
|---|---|
| President of the United States of America | |
 Presidendi pitsat | |
 Presidendi lipp | |
| Staatus | |
| Lühend | POTUS |
| Liikmesus | Ameerika Ühendriikide valitsus |
| Residents | Valge Maja |
| Ametiaja kestus | Neli aastat |
| Moodustamise dokument | Ameerika Ühendriikide põhiseadus |
| Moodustatud | 21. juuni 1788 |
| Esimene täitja | George Washington |
Ameerika Ühendriikide president (inglise keeles President of The United States; POTUS) on Ameerika Ühendriikide riigipea, Ameerika Ühendriikide valitsuse juht ja sõjaväe ülemjuhataja.
Ameerika Ühendriigid on ajaloos esimene riik, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Joe Biden, kes on 46. USA president.
Nõuded presidendikandidaatidele
[muuda | muuda lähteteksti]Nõuded presidendikandidaatidele on sätestatud USA põhiseaduse teises artiklis, paragrahv 1, lõige 5:
- kandidaat peab olema sünnijärgne USA kodanik;
- kandidaat peab olema vähemalt 35 aastat vana;
- kandidaat peab olema USAs elanud vähemalt 14 aastat.
Põhiseaduse 12. parandusega kehtib see ka asepresidendikandidaatidele.
Põhiseaduses on ka lisanõuded, mis nendele tingimustele vastava kandidaadi välistavad presidendiks kandideerimast:
- 22. paranduse alusel ei saa sama presidenti valida rohkemaks kui kaheks ametiajaks. Ametis olev president ei saa kandideerida teiseks ametiajaks, kui ta on eelmise presidendi lõpetamata ametiajast ametis olnud rohkem kui kaks aastat. Näiteks pärast John Kennedy atentaati presidendiks saanud asepresident Lyndon Johnson oleks 1968. aastal saanud kandideerida teiseks ametiajaks, kuna atentaadi ajal oli Kennedy olnud president 2 aastat 10 kuud ja 2 päeva, ning Johnsoni lõpetatud ametiaeg kestis 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva. Samas pärast Richard Nixoni tagasiastumist 1974. aastal ei oleks Gerald Ford, kui ta oleks 1976. aasta presidendivalimised võitnud, saanud kandideerida 1980. aasta valimistel teiseks ametiajaks, kuna Nixoni teine ametiaeg oli kestnud 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva ning Fordi lõpetatud ametiaeg kestis 2 aastat 5 kuud ja 11 päeva.
- 1. artikli 3. paragrahvi 7. lõike alusel võib senat tagandatud presidendi süüdimõistmise korral keelata tal teenida föderaalsetel ametikohtadel (kaasa arvatud presidendina).
- 14. paranduse 3. paragrahvi alusel ei saa isik, kes andis ametivande kaitsmaks põhiseadust ja teenis riigiametis; kuid pärast tõstis USA vastu mässu, korraldas ülestõusu või sooritas riigireetmise, teenida föderaalsel (või osariiklikul) ametikohal. Selle klausli saab tühistada, kui kongressi mõlemad kojad (senat ja esindajatekoda) hääletavad 2/3 hääleenamusega. Seda kasutati peamiselt Kodusõja järel Konföderatsiooni riigiametnike ja sõdurite riigiametitest eemale hoidmiseks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Ameerika Ühendriikide riigipeade loend
- Ameerika Ühendriikide asepresident
- 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
- 2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
- 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
- 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
- Tippecanoe needus
- Ameerika Ühendriikide presidendijärjekord
- Ameerika Ühendriikide valitsus
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pille Ivask, Äripäev. "Kuidas teenisid oma esimese palga USA presidendid?". 5. november 2016
Text is available under the CC BY-SA 4.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Cover photo is available under {{::mainImage.info.license.name || 'Unknown'}} license.
Credit:
(see original file).
